Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
MUINASAEG – EESTI AJALUGU - Coggle Diagram
MUINASAEG – EESTI AJALUGU
KIVIAEG (u 9000–1800 eKr)
Mesoliitikum – keskmine kiviaeg (u 9000–5000 eKr)
Esimesed inimesed Eesti alal
Saabusid pärast mandrijää taandumist
Pulli asulakoht Pärnu jõe ääres – u 9000 eKr
Asulad tekkisid sageli jõgede ja järvede äärde
Kunda kultuur
Nimetus pärineb Kunda Lammasmäe leiukohast
Kütid, kalastajad ja korilased
Kasutati kivist, luust ja sarvest tööriistu
Põtru ja kopraid kütiti, püüti kalu
Eluviis
Väikesed kogukonnad
Elati hooajalistes asulates
Liiguti saakloomade ja toidu järgi
Valmistati paate ja kalapüügivahendeid
Neoliitikum – noorem kiviaeg (u 5000–1800 eKr)
Kammkeraamika kultuur
Savinõud kaunistati kammi- ja lohkmustritega
Jätkus küttimine, kalastamine ja korilus
Asulad paiknesid sageli veekogude ääres
Nöörkeraamika kultuur
Savinõudel nöörijäljenditega kaunistused
Levisid venekujulised kivikirved
Kasvas karjakasvatuse ja algelise põlluharimise tähtsus
Elati üha enam püsivates talukohtades
Muutused
Savinõude valmistamine levis
Toitu hakati osaliselt ise tootma
Kujunesid uued töövõtted ja elatusalad
Tööriistad ja igapäevaelu
Materjalid
Kivi ja tulekivi
Luu ja sarv
Puit ja loomanahad
Tööriistad
Kivikirves ja talb
Oda, vibu ja nooled
Õngekonksud ja võrguraskused
Toit
Ulukiliha
Kala
Marjad, pähklid ja taimed
Arheoloogia
Asulakohad annavad teavet eluviisist
Leitakse tööriistu, keraamikat ja luid
Ajaloolased uurivad muinasaega kirjalike allikate puudumisel peamiselt leidude abil
RAUAAEG JA RAHVASTERÄNDAMINE
Varane rauaaeg (u 500 eKr – 50 pKr)
Rauda hakati järjest enam kasutama
Rauast tööriistad olid vastupidavad
Põlluharimine laienes
Rooma rauaaeg (u 50–450 pKr)
Kaubandussidemed
Rooma päritolu münte ja esemeid jõudis Eesti alale
Suhted Läänemere piirkonna rahvastega
Eluolu
Tarandkalmed levisid
Põllundus ja karjakasvatus
Sepatöö arenes
Rahvasterännuaeg (u 450–550 pKr)
Euroopas
Rahvad liikusid ja riigipiirid muutusid
Lääne-Rooma keisririigi lõpp 476. aastal
Sõjad ja uute kuningriikide teke
Eesti alal
Jätkus kohaliku asustuse areng
Muutusid kaubanduskontaktid
Leidudes esineb relvi ja ehteid
Eelviikingiaeg (u 550–800 pKr)
Läänemere kaubateed elavnesid
Rannikuasulate tähtsus suurenes
Kujunesid eeldused viikingiaegseks meresõiduks
MUINASAJA LÕPP (u 1050–1227)
Hilisrauaaeg (u 1050–1227)
Ühiskond
Kihelkonnad ja maakonnad
Vanemad juhtisid kogukonna ühiseid ettevõtmisi
Ühtset Eesti riiki ei olnud
Majandus
Põlluharimine ja karjakasvatus
Kaubandus ja käsitöö
Linnuste ning asulate areng
Muinasmaakonnad
Sakala
Ugandi
Harjumaa
Rävala
Virumaa
Järvamaa
Läänemaa
Saaremaa
Linnused ja kaitse
Varbola Jaanilinn
Lõhavere linnamägi
Otepää linnus
Linnused olid kaitse- ja kogunemispaigad
Muistne vabadusvõitlus (1208–1227)
Põhjused
Ristisõdijad soovisid laiendada võimu ja levitada ristiusku
Eesti maakonnad osutasid vastupanu
Olulised sündmused
1208 – sõjategevuse algus Eesti aladel
1217 – Madisepäeva lahing; Lembitu hukkus
1219 – taanlased vallutasid Tallinna piirkonna
1224 – Tartu vallutamine
1227 – Saaremaa alistamine
Tegelased
Lembitu – Sakala vanem
Kaupo – liivlaste vanem
Piiskop Albert – Riia piiskop
Tagajärjed
Muistne iseseisvus kaotati
Eesti alad jagati vallutajate vahel
Kristlus ja uus võimukorraldus kinnistusid
KESKAEG EESTIS (13.–16. sajand)
Ristisõdade järgne Liivimaa
Võim
Liivimaa ordu
Tartu piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkond
Taani võim Põhja-Eestis kuni 1346. aastani
Muutused
Ristiusu levik ja kirikute rajamine
Linnuste ja mõisate rajamine
Uus seisuslik ühiskonnakorraldus
Kirik ja usk
Katoliku kirik
Kirikud ja kloostrid
Vaimulikud ning kiriklikud pühad
Kirik mõjutas haridust ja igapäevaelu
Linnad ja Hansa Liit
Linnad
Tallinn
Tartu
Pärnu
Viljandi
Narva
Kaubandus
Hansa kaubavõrgustik
Kaupmehed ja gildid
Käsitöölised ja tsunftid
Turud ja sadamad
Maaelu ja seisused
Talupojad harisid maad
Mõisnikud ja vasallid
Koormised ning maksud
Vaimulikud, kaupmehed ja käsitöölised
Jüriöö ülestõus (1343–1345)
Algas Harjumaal 1343. aastal
Levis ka teistele aladele
Ülestõus suruti maha
Keskaeg lõpeb
Liivi sõda algas 1558. aastal
Sõda muutis Eesti alade võimukorraldust
PRONKSIAEG (u 1800–500 eKr)
Pronksi kasutamine
Metall
Pronks on vase ja tina sulam
Pronks oli kivist kergemini vormitav
Metalli ja valmisesemeid hangiti kaubandusega
Esemed
Kirved ja noad
Ehted
Relvad ja tööriistad
Vanem pronksiaeg (u 1800–1100 eKr)
Pronksesemeid oli veel vähe
Kivi-, luu- ja puuesemeid kasutati edasi
Karjakasvatus ja põlluharimine muutusid olulisemaks
Noorem pronksiaeg (u 1100–500 eKr)
Asulad
Asva kindlustatud asula Saaremaal
Ridala kindlustatud asula
Asulates tegeleti ka metallitööga
Majandus
Püsivam asustus
Põlluharimine ja loomakasvatus
Kaubanduskontaktid Läänemere piirkonnas
Matmiskombed
Kivikirstkalmed
Kivist laotud kalmerajatised
Hauapanused annavad teavet ühiskonna kohta
Ühiskond
Varanduslikud erinevused suurenesid
Kujunesid mõjukamad perekonnad
Maaviljelus muutis asustust püsivamaks
VIIKINGIAEG (u 800–1050 pKr)
Meresõit ja sõjaretked
Viikingid olid meresõitjad, kaupmehed ja sõdalased
Läänemerel toimusid kaubandus- ja sõjaretked
Eesti alade elanikud osalesid Läänemere kontaktides
Kaubateed ja Vana-Vene riigi teke
Idatee
Veeteed ühendasid Läänemerd Ida-Euroopaga
Kaubeldi muu hulgas hõbeda, karusnahkade ja vahaga
Vana-Vene
sajandil kujunesid idas uued võimukeskused
Olulised keskused olid Novgorod ja Kiiev
Eesti aladel olid sidemed idanaabritega
Peidetud varanduste ajastu
Aarded
Leitud on hõbemünte, ehteid ja hõbedat
Osa varandusi peideti ohu korral
Aarded näitavad ulatuslikke kaubandussidemeid
Araabia mündid
Dirhemeid jõudis Läänemere piirkonda idakaubanduse kaudu
Mündileiud aitavad kaubateid uurida
Naaberriikide surve tugevnemine
Skandinaavia ja idapoolsete võimukeskuste mõju kasvas
aastal vallutas Jaroslav Tark Tartu piirkonna ja rajas Jurjevi
aastal tõrjuti Kiievi-Vene võim Tartust välja
Eluolu ja ühiskond
Põllumajandus oli peamine elatusala
Arenesid käsitöö ja sepatöö
Rajati linnuseid ja kindlustatud asulaid
MUINASUSUND
Loodususund
Loodust ja looduspaiku peeti pühaks
Hiied, allikad, puud ja kivid
Loodusvaimud ja haldjad
Hingedeusk ja esivanemad
Usuti hingede olemasolusse
Esivanemate mälestamine
Hingedega seotud kombed
Pühad paigad ja kombed
Ohvriannid
Pühad hiied
Rituaalid ja tähtpäevad
Uskumused erinesid ajas ja piirkonniti
Matmine läbi muinasaja
Kivikirstkalmed
Iseloomulikud eriti pronksiajale
Tarandkalmed
Levisid eeskätt Rooma rauaajal
Põletus- ja laibamatus
Matmisviisid muutusid ajas
Haudadesse võidi panna esemeid
Mida me teame?
Kirjalikke teateid on vähe
Arheoloogilised leiud ja hilisem rahvapärimus
Hiljem kirja pandud uskumusi ei saa üks ühele kogu muinasaega üle kanda