Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
Maailm esimese maailmasõja eel - Coggle Diagram
Maailm esimese maailmasõja eel
Sajandivahetuse Venemaa ja 1905. aasta revolutsioon (1.6)
Vene-Jaapani sõda (1904–1905)
Sõja põhjus oli mõjuvõimu jagamine Kaug-Idas. Venemaa kaotas (Port Artur, Tsushima lahing)
Portsmouthi rahuga sai Jaapan Lõuna-Sahhalini ja mõjuvõimu Koreas ning Mandžuurias
aasta revolutsioon
Verine pühapäev (9. jaanuar): Rahumeelse meeleavalduse tulistamine Peterburis
oktoobri manifest: Nikolai II oli sunnitud andma kodanikuvabadused, laialdase valimisõiguse ja seadusandlikud õigused riigiduumale
Põhjused: Rahulolematus kõigis ühiskonnakihtides (talupojad nõudsid maad, töölised paremaid tingimusi, liberaalid põhiseadust)
Venemaa sajandivahetusel (kuni 1905)
Nikolai II jätkas autokraatlikku valitsemist. Bürokraatia oli suur, omavalitsus piiratud ja venestamine tugev
Balti kubermangudes oli kõrge kirjaoskus (>90%) ja võim oli baltisakslaste käes
Majandus kasvas kiiresti, tekkisid uued sotsiaalsed kihid, kellel puudusid poliitilised õigused
Erakonnad
Liberaalid: Oktobristid (parempoolsed, toetasid manifesti) ja Kadetid (vasakpoolsed, nõudsid reforme)
Sotsiaaldemokraadid: Lõhenesid menševikeks (mõõdukamad) ja bolševikeks (radikaalsed, Lenini juhtimisel). Eestlastest olid tuntumad menševikud Martna, Speek ja bolševikud Pöögelmann, Kesküla
Konservatiivsed (Mustsajad): Toetasid tsaari, õigeusku ja venestamist
Riigiduuma ja Stolõpini reform
I ja II duuma saadeti laiali. III ja IV duuma olid konservatiivsemad
Stolõpini agraarreform (1906–1909): Eesmärk oli luua tugev talupoegadest maaomanike klass ja lõhkuda külakogukond. Reform ebaõnnestus suuresti (vaid 15% talupoegadest said maa omandisse). Stolõpin mõrvati 1911. aastal
Monopolid ja maailmamajandus 1870-1914 (1.2)
Pangad ja üleilmastumine
Kapitali väljavedu: investeeringud välismaale ja kolooniatesse (Suurbritannia, Prantsusmaa)
Mõjusfäärid: maailma jagamine mõjupiirkondadeks
Pangakapital: hiigelpangad (J. P. Morgan, Rockefeller) rahastasid rasketööstust
Protektsionism: riikide kaitsetollipoliitika kodumaise turu kaitseks
Tööstus ja monopolid
USA ja Saksamaa tõus uuteks tööstusliidriteks
Monopolide teke: ettevõtete ühendused, mis kontrollisid hindu ja turgu
Rasketööstuse kasv: söe- ja metallitööstus mitmekordistus
Vormid: kartell, sündikaat, trust ja kontsern
Suurriikide majandus
Prantsusmaa: aeglasem tööstus, kuid tugev pangakapital ja laenud teistele
Suurbritannia: kaotas tööstusliidri, aga jäi maailma finantskeskuseks (London)
Saksamaa: riigi ühendamine (1871), militariseerimine, tugev elektrotehnika (AEG)
Venemaa: tööstuslik tõus (Sergei Witte), rubla kullastandard (1897), Siberi raudtee
USA: tormiline kasv, mehhaniseerimine, massiline immigratsioon, konveier
Impeeriumid ja imperialism (1.3)
Saiandivahetuse ideed ja liikumised (1.4)
Sisepoliitika enne esimest maailmasõda (1.5)
Suurriikide liidud ja kriisid enne esimest maailmasõda (1.7)
Ühiskonnad enne esimest maailmasõda: moderniseerumise jätkumine (1.1)
Rahvastik ja linnastumine
Põhjused: parem toitumine, tervishoid, vähenenud laste suremus
Linnastumine: massiline ränne maalt linna, suurlinnade kasv (London, Pariis)
Rahvaarvu kiire kasv (Saksamaa, USA rahvaarv hüppeliselt kasvas)
Tervishoid: veevärgid, kanalisatsioon, võitlus haigustega (kolera)
Transport ja liikumine
Autod: bensiinimootor (Karl Benz, 1885), rehvid (Michelin), Ford T
Lennundus: tsepeliinid (õhulaevad) ja esimesed lennukid (vennad Wright, 1903)
Raudteed: massiline ehitamine kiirendas reisimist ja kaubavedu
Uued energiaallikad
Elekter: tänavavalgustus alates 1880. aastatest (Pariis, Berliin)
Nafta: keemiatööstus ja sisepõlemismootorid (autod)
Kivisüsi: esimese tööstusrevolutsiooni kütus (aurumasinad, tööstuspiirkonnad)
Side ja massikommunikatsioon
Raadio ja meedia: juhtmeta raadio, fonograaf (Edison), kinokunst (vennad Lumière, 1894)
Ajakirjandus: massikommunikatsioon, päevalehtede suur roll
Telegraaf ja telefon: Alexander Graham Bell (1876), kiirem info
Haridus ja rahvuslus
Kohustuslik algharidus (kirjaoskamatus vähenes)
Riigiusk ja patriotism: koolid kasvatasid ühtset rahvust (riigikeel, ajalugu, hümn)