Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
Rahvuslik ärkamisaeg - Coggle Diagram
Rahvuslik ärkamisaeg
Tähtsamad sündmused
1857 – Perno Postimees
1865 – Vanemuise seltsi loomine
1869 – I üldlaulupidu Tartus
1870 – „Saaremaa onupoeg“
1872 – Eesti Kirjameeste Seltsi loomine
1878 – ajaleht Sakala
1888 – suurem rahvaluule kogumine
Tulemused
Rahvuslik eneseteadvus tugevnes
Eesti keel muutus tähtsamaks
Eestikeelne ajakirjandus arenes
Kirjandus, teater ja muusika arenesid
Tekkisid eestlaste seltsid ja organisatsioonid
Kasvas soov ise oma ühiskonna üle otsustada
Loodi alus hilisemale Eesti iseseisvumisele
Põhjused
Pärisorjuse kaotamine
Talurahva olukorra paranemine
Hariduse ja kirjaoskuse levik
Eestikeelse ajakirjanduse levik
Rahvustunde kasv
Eesti keele ja kultuuri säilitamine
Haridus
Koolide arv suurenes
Kirjaoskus kasvas
Eestikeelne õpe levis
Eestikeelne kirjandus levis
Haritud eestlaste arv kasvas
Kujunes eestlastest haritlaskond
Kirjandusteosed
Friedrich Reinhold Kreutzwald – „Kalevipoeg“
Lydia Koidula – „Saaremaa onupoeg“
Lydia Koidula – „Säärane mulk“
Carl Robert Jakobson – „Kolm isamaa kõnet“
Kristjan Jaak Peterson – eestikeelsed luuletused
Isikud
Lydia Koidula
Luuletaja ja näitekirjanik
Aitas kaasa Eesti teatri arengule
Jakob Hurt
Pastor ja folklorist
Kogus eesti rahvaluulet
Johann Voldemar Jannsen
Ajakirjanik
Perno Postimehe asutaja
I üldlaulupeo korraldaja
Carl Robert Jakobson
Õpetaja ja ajakirjanik
Sakala asutaja
„Kolm isamaa kõnet“
Kristjan Jaak Peterson
Üks esimesi eestikeelseid luuletajaid
Tähtis eesti kirjanduse sümbol