Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
Veondus - Coggle Diagram
Veondus
Veonduse roll maailmamajanduses
Transport on tähtis lüli majanduse toimimises, mis võimaldab järgmisi asju:
inimeste, kaupade ja info kiire liikumine
ettevõtete ja piirkondade spetsialiseerumine, maailmamajanduse toimimine
Nõudlus veonduste järele kasvab, sest:
inimesed on liikuvamad
vahemaad suurenevad
Vajab taristut:
maanteed
sadamad
lennujaamad
kanalid
Transpordi ajalooline areng
Agraarühiskond
hobused/veoloomad
jõgede ja rannikumere veod
Tööstusajastu tõi kaasa
kanalite ehitamise (ühendas jõe- ja rannikualasid)
raudteede massilise ehitamise → suured kaubakogused kiiresti
19. sajand
aurulaevad → meretransport kiirem ja turvalisem
Suessi kanal 1869 → Euroopa–Aasia meretee ~6000 km lühem
Panama kanal → esimesed laevad 1914
20. sajandi algus, laienes
autovedu → lahendas sisemaa veoprobleeme
20. sajandi keskpaik tähistas:
konteinerveo ajastu algust
Alates 1960ndatest tõusis
lennutranspordi roll (reisijad + kiire/hinnaline kaup)
Veonduse korraldus ja tehnoloogia
Transpordiliigid, toimub nende abil:
maantee-, raudtee-, mere-, õhu-, sisevee- ja torutransport
Euroopa Liidu vedu (2010)
Kaubaveo jaotus jaguneb:
maantee 46%
meri 37%
raudtee 10%
jõgi 4%
toru 3%
Reisijaveo jaotus jaguneb:
maismaatransport 85% (sh sõiduautod 74%)
lennutransport 8%
raudtee 6%
meretransport <1%
Vedude geograafia ja veohind
Veo hind sõltub transpordiliigist ja vahemaast
Maanteeveo maksumus kasvab vahemaa suurenedes kiiresti, seetõttu kaugvedudel valitakse tihti raudtee või meri
Ligi 90% kaupadest veetakse pikkade vahemaade taha meritsi, sest meretransport on suure mahu ja väikse kütusekulu tõttu odav
Kaugvedudes reisijateveos on oluline õhutransport; Lääne-Euroopas konkureerib lennuga kiire rong (nt TGV)
Kaubaveoprotsess ja multimodaalne vedu
Kaubaveoprotsess
koosneb:
kokkuvedu (kaubad terminali)
põhivedu (terminalist terminali)
laialivedu (terminalist lõppsihtkohta)
Multimodaalne kaubavedu
on:
vedu vähemalt kahe transpordiliigi abil
kogu transpordiahela eest vastutab üks vedaja (lepingu alusel)
Terminalid ja multimodaalne jaotuskeskus
Terminal
vastuvõtmine ja väljasaatmine
ladustamine, kogumine, jaotamine
osaline ümbertöötamine, pakendamine, kontroll
Terminalides
toimub kauba ümbersuunamine eri transpordiliikide vahel
Logistika, IKT ja GIS (juhtimine/optimeerimine)
Logistika (on) veondus- ja kaubavoogude korraldamine/koordineerimine
IKT (aitab) juhtida süsteeme, navigeerida, jälgida kaupu, korraldada liiklust ja suurendada läbilaskevõimet
GIS (kasutatakse) marsruutide planeerimisel ja logistika ülesannetes
Merendus, sadamad ja väravaregioonid
Väravaregioonid ja veoteenused (transiit)
Veoteenused moodustavad ~kolmandiku rahvusvahelisest teenustekaubandusest
Transiiditeenused (hõlmavad) teede/sadamate/ladude kasutust, sise- ja territoriaalvete ning õhuruumi kasutuse võimaldamist, ümberlaadimistöid
Väravaregioonid/transiidikeskused (kasutavad) soodsat asukohta ja suuremahulist transporti; vahendavad kaubavooge (nt Holland, Taani, Barcelona/Marseille, Shanghai/Shenzhen/Singapur)
Konteinerveod ja konteinerlaevad
Konteinerveod (vähendavad) ümberlaadimise viivitusi, veoaega ja veohinda
Konteiner (võimaldab) sama lasti liikumist laeval/raudteel/autol
TEU (mõõtühik): 20-jalane konteiner (6,06 m), maht umbes 33 m³
Konteinerlaevade mahutavus ja mõõtmed on ajas kasvanud (õpiku skeem)
Näide: Maersk Mc-Kinney Møller (2013) (näide suurest konteinerlaevast)
Suured sadamad kui sõlmpunktid
Muuga sadam
Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam; akvatooriumi sügavus 18 m
kaid kokku 5,9 km; kaide arv 28; max laeva pikkus 300 m
teenindab eri lasti (nafta/naftasaadused, puist- ja segalast, külmkaup, konteiner, ro-ro)
tähtis Eesti transiitkaubanduses (soodne asukoht + raudtee- ja maanteeühendus)
Rotterdam
Euroopa “merevärav”; väga suur veosekäive
Maasvlakte 2 laiendus (2013) (sadama arenduse näide)
suured terminalid (konteinerid, nafta), seotud tööstusega ja kaubavoogude vahendamisega
õpikus on eraldi skeemid: sissevedu/väljavedu, kaubaliigid ja mandritega seotud kaubavood
Laevandus: laevastikud ja mugavuslipp
Mugavuslipp (tähendab): laevad registreeritakse riikidesse, kus tingimused/registreerimine on soodsam
Näited lipuriikidest: Panama, Liberia, Marshalli saared jt
Näited suurtest laevastikega riikidest: Kreeka, Jaapan, Saksamaa, Hiina jt