Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
Jäävöönd - Coggle Diagram
Jäävöönd
Mõisted
-
-
-
-
Rüsijää: on püsiv, paks (kuni 5 km), mandri peal asuv massiivne jääkilp (nt Antarktika, Gröönimaa sisemaa).
-
Vostok
Jaam: Kuulsaim Venemaa teadusjaam Antarktikas (selles samas jaamas on mõõdetud maailma madalaim temperatuur: -89.2°C).
Vostoki järv:
Suur järv Antarktika jää all (4000 m sügavusel). Ei ole puutunud kokku õhuga tuhandeid aastaid.
Inimtegevus
Pärismaalased (Inuitid): Arktika põlisrahvad. Elatuvad traditsiooniliselt jahist, kalast ja põhjapõtru kasvatusest.
-
Ressursside kaevandamine: Nafta, maagaasi ja mineraalide kaevandamine Arktikas (piiratult). Antarktikas keelatud.
-
Turism: Kasvav probleem, eriti reisilaevadega Antarktika rannikul.
Keskkonnapriobleemid
Kliimamuutus: Arktika soojeneb 3x kiiremini kui keskmine milletõttu hakkab jää kiirem sulamine, meretase tõusmine ja igikeltsa sulamine (vabaneb metaan, maapind vajub).
-
Saastumine: Kaugelt tulevad raskmetallid, plast ja naftareostus (transpordist, puurimisest).
Osooniauk: Antarktika kohal. Põhjustab taimede kahjustust ja kahjustab vees elavaid organisme UV-kiirgusega. (Kiirgus on ikka päris hirmus asi!)
Ökosüsteemide häired: Kalade ülepüük, võõrliigid (nt hiired Antarktikas), turismi kahjustused.
Kliima
Temperatuur: Antarktikas madalaim temperatuur on -55°C või madaam isegi. Vaadeldes gröönimaa kliimadiagrammi siis madalaim temperatuur ulatub -25°C juurde.
Sademed: Väga vähe (50-250 mm aastas, enamasti lume kujul)
Tuuled: Tugevad, pidevad tuuled (eriti Antarktikas)
-
Asend
Põhjapoolus: Arktika, Põhjapoolse laiuskraadidega alad: Põhja-Siber, Gröönimaa, Alaska ja Kanada Põhjaosa.
-
-
Taimestik
Aastaringselt: Negatiivsed temperatuurikraadid ei lase maldal kasvada suurtematel maismaadel. Sellepärast maismaalt leidub mikroskoopilisi vetikaid ja seeni.
-
Maastik ja lumi: Jäävöönd ei ole täielikult jää ja lumega kaetud. Ebatasase pinnamoega aladel ulatuvad paljad kaljunukid välja mida inuitid kutsuvad nunataktideks.
-
Mullad
-
Mullatüübid
-
Tundramullad: Happelised mullad. Pealispind on põhiliselt lagunenud taimedest (pruun). Alumine kiht on hall ja niiske igikeltsa peal.
-