Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
Immanuel Kant "Mis on valgustus? (1784)" Mart Peedel - Coggle…
Immanuel Kant "Mis on valgustus? (1784)"
Mart Peedel
Valgustus
Otsusekindluse ja mehisuse tekkimine - sest selleta väljub inimene olukorrast, kus ta ei saa midagi otsustada/mõelda iseseisvalt kellegi suunamiseta.
Ühesõnaga - inimene saab mõistuselt iseseisvaks. Valgustus kehtib religiooniasjus.
See nõuab intellektuaalset vabadust.
Mõistus
Avalik tarvitus
Peab olema igal ajal; sellega saab toimuda valgustamine. See tähendab seda, mida inimene võib mõistusega teha n-ö õpetlasena - kõigi ees. Seega on mõistuse kasutamine suheldes kõigiga (kogu publikuga) - valgustuse edendamiseks. See on n-ö valgustuse tuum.
Eratarvitus
See, mida inimene võib teha oma mõistusega temale usaldatud tsiviilametis või teenistuskohas.
Eeskirjade ja korralduste järgimine - institutsioon/riik juhib tegevust.
"Kodanikuvabaduste suurem määr näib rahva vaimu vabadusele soodus olevat, kuid paneb sellele siiski ületamatu tõkke; sellest vähem määr seevastu loob ruumi vaimule arenemiseks kõigi oma võimete kohaselt"
Kodanikuvabadus (kui seda on liiga palju) võib samas takistada intellektuaalset arengut, sest see viib anarhiani ning väiksem vabadus võib seda arengut soodustada. Tuleb olla mõõdukas.
Arvamusvabadus ja avalik kritiseerimine
Minu arust on need kaks asja üksteisega väga seotud. Kant räägib sellest arutledes valgustuse takistamist (kritiseerib seda täpsemalt) - ta räägib, et see oleks tähtsusetu ja tühine ning see oleks kuritegu inimloomuse vastu, mis on algselt määratud edasiminekuks. Inimene peab saama kahelda.
Avalik kritiseerimine looks ka parema seadusandluse.
Samas ei tohi nt vabariik söandada seda, et inimesed kuulaksid sõna, aga saaksid arutleda niipalju kui tahetakse ja ükskõik mille üle.
Arvamusavalduse kaudu muutub inimeste meelsus.
Mõtlemisvabadus EI TOHI eirata mõistuseseadusi, muidu see purustab end.
Mõte:
Ma mõneti tunnetan seda, et Kant oleks tänapäeval kohati nt vaktsiiniskeptik - ta rõhutab, kuidas kõike tuleb oma mõistusega üle hinnata ning inimene peaks olema mõtlemisel selles mõttes iseseisev - kas see tähendab näiteks ka teaduse kahtluse alla sättimist? Lisaks räägib ta sellest, kuidast nt eestkostjad (ilmselt vanemad) on oma "kariloomad rumalaks teinud".
Küsimus:
Milles seisneb ühiskonna kunstliku üksmeel?