Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
Muinasaeg - Coggle Diagram
Muinasaeg
Rauaaeg
Kalevipoja säng, linnus, mida rajati voortele (Põhja- Tartumaal ja Jõgevamaal; nt Alatskivi Kalevipoja säng).
Kunstliikud vallid ja kraavid rajati sellistel linnustel
vaid voorte madalamatele otstele, mistöttu
linnuseasemed näevad eemalt välja nagu kõrgete
otstega "sängid".
Ringvall-linnused (nt maalinnad), mis olid rajatud
kogu ulatuses kunstliku valliga ümber linnuseõue.
Ringvall-linnused (nt maalinnad), mis olid rajatud
kogu ulatuses kunstliku valliga ümber linnuseõue.
Maalinnad on iseloomulikud madalate
pinnavormidega Lääne-Eestile ja Saaremaale ning
neid rajati peamiselt 12.-13.sajandil (nt Valjala
maalinn).
Neemiklinnused pikema mäeseljaku neemikuna
lõppeval otsal, mille looduslikku kaitset kõige
vähem pakkuvamale küljele rajati kunstlik vall (nt
Iru ja Rõuge linnamäed).
Mägilinnused - linnused, mis rajati üksikule igast
küljest looduslikult kaitstud künkale. Võib leida
valdavalt Löuna-Eesti kuppelmaastikul (nt Otepää
linnus).
-
-
Pronksiaeg(1800-500eKr)
"16 kirstus oli panuseid: luust ehtenõelu,
pronkspintsett, habemenuge, nööpe, oimuehteid,
käevõru, merevaikhelmes."
Kaevamistel (1982-84 Ants Kraut) avastati umbes
60×40 m suurusel alal 36 paepõhjale laotud
kividest ringmüüriga 3-9 m läbimööduga kalmet;
enamikus neist oli lapiti laotud paeplaatidest kirst,
milles olid pea kirde suunas maetud surnu
jäänused.
Jõelähtme kivikirstkalmistu, noorema pronksiaja
(9.-8. sajandi eKr) kalmistu Jõelähtme idakaldal,
Tallinnast 20 km idas Tallinna-Narva maantee
lõunaküljel.
Loode- ja Lääne-Eesti õhema mullakihiga aladel
ning seal, kus metsa oli vähem kasutati peamiselt
söödiviljelust.
Pronksiajal jätkus maaviljeluse areng, koos sellega
muutus asustus paiksemaks ja rajati kindlustatud
asulaid. Arenes kaubitsemine.
-
Algas aletamine- põlluharimise viis, kus mets
raiutakse maha ja põletatakse ning saadud tuhk on
väetiseks. Sellisel viisil rajatud põld oli viljakas 3-4
aastat.
Usundid
Tähtsal kohal muistseis uskumusis oli surnute ja hingedega seonduv. Surma ei peetud inimese teekonna lõplikuks lõpuks. Kusagil eksisteeris nn teine ilm, kust surnute hinged aeg-ajalt elavate juured käisid.
Ehkki eestlased olid muinasaja lõpuks juba mitu tuhat aastat olnud põlluharijad, säilis lugupidav suhtumine metsa. Kes oskas metsaga õigesti suhelda, sellele oli mets sõbralik. Eestlaste pühapaikadeks olid eeskätt pühad salud
ehk hiied.
-
Eestlaste muinasusund oli eelköige loodususund. See tähendab, et uskumuste, kommete ja rituaalide sisuks oli inimene ja looduse hea vahekorra tagamine.
Erinevused seisnesid peamiselt selles, millised olid iga rahva konkreetsed looduslikud olud ja kui tähtsal kohal asetsesid konkreetse nime ja näoga jumalad.
-
Kiviaeg
Kammkeraamika kultuur
Umbes 4000 eKr jõudis Eestisse kammkeraamika
kultuur, mida iseloomustab varasemast erinev
keraamika.
-
Kammkeraamika kultuur on neoliitiline
arheoloogiline kultuur Ida-Euroopa ja Lääne-Siberi
metsavööndis, mida iseloomustaved kammitaolise
eseme abil kaunistatud savinõud.
-
Kunda Kultuur
Teised olulisemad Kunda kultuuri leiukohad on
näiteks Pulli asula, Siimusaare asula, Narva Joaoru
asula.
Asulad paiknesid tavaliselt veekogude juures, et
saaks kala püüda ja küttida vee juurde tulevaid
loomi.
-
-
-
-
-
Nöörkeraamika
-
Nöörkeraamika kultuurist on teada umbes 50
asulakohta, näiteks Valma, Kõpu, Võhma, Riigiküla,
Narva Joaoru.
Leitud on koduloomade (lammaste, kitsede, sigade,
veiste) luid, viljaterade jälgi.
-
Arvatavasti tegelesid selle kultuuri elanikud
aletegemisega, kuigi domineeriv majandusharu
põlluharimine ei olnud.