Please enable JavaScript.

Coggle requires JavaScript to display documents.

Muinasaeg - Coggle Diagram

- - - - Neoliitikum tähtsaimaks tunnuseks on esimese tehismaterjali, põletatud savi ilmumine. Inimesed õppisid valmistama veekindlaid savinõusid ja hakkasid oma asulakohtadesse tulevaste arheoloogide rõõmuks polikilde maha jätma.
  - - - Kunda kultuur oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse
        
        Eesti
        
        Läti
        
        Põhja-Leedu aladel
        
        Venemaa aladel Eesti naabruses
        
        samuti Lõuna-Soomes
        
        Oletatakse, et Kunda kultuuri perioodil elas Eestis kuni 1500 inimest. Asulad paiknesid tavaliselt veekogude juures, et saaks kala püüda ja küttida vee juurde tulevaid loomi.
        
        Kundalased valmistasid oma tööriistad kivist, luust ja sarvest, aga kahtlemata ka puust, mis pinnases tavaliselt ei säili. Kivi puhul oli tegu osalt kergelt töödeldava imporditud tulekiviga, osalt kohaliku kvartsiga.
  - - - Nöörkeraamikal on üks oluline omadus - see on alt sile ja seega sobilik lauale asetamiseks.
- - - - Pronksiaeg möödus Skandinaavi mõju all, mis oli tugevam kui kunagi varem või hiljem.
        
        Maaviljelusa arenes edasi, rajati esimesed tänaseni säilinud põllud. Ilmselt just pronksiajal tuli Eestis kasutusele ader.
        
        Pronksiajal jätkus maaviljeluse areng, koos sellega muutus asustus paiksemaks ja rajati kindlustatud asulaid. Arenes kaubitsemine.
        
        Sellisel viisil rajatud põld oli viljakas 3-4 aastat. Aletamist kasutati Kesk- ja Lõuna-Eesti metsarikkamatel aladel
        
        Võeti kasutusele uusi tööriistu (putkkirves), relvi (mõõk) ja ehteid (sõlg).
        
        Surnuid maeti kivikirstkalmetesse.
        
        Algas aletamine- põlluharimise viis, kus mets raiutakse maha ja põletatakse ning saadud tuhk on väetiseks.
    - - Haudade suurus, matmisviis ja hauapanused annavad tunnistust ka väljakujunenud ühiskondlikust hierarhiast - need, kes olid teistest tähtsamad eluaegu, olid seda ka pärast surma.
        
        Kuna pronksist habemenuga võiks pidada luksusesemeks, siis pole võimatu, et esimestena hakkasid habet ajama just rikkad.
- - - - Niisiis umbes sellal, kui kreeklased pärslastega Maratoni lahingut lõid, hakkas Eestisse jõudma esimesi raudesemeid.
        
        Möödus mitu sajandit, enne kui rauda õpiti sulatama kohapeal, soomaagist. See juhtus umbes meie ajaarvamise alguse paiku.
        
        Raua veelgi ulatuslikum levik toimus I aastatuhande esimesel poolel, mida nimetatakse Rooma rauaajaks, sest sellal kiirgas Rooma impeerium oma kultuurimõjusid isegi kaugele Läänemere äärde.
    - - Rooma rauaaeg oli Eestile edukas. Asustus laienes, vara tekkis juurde.
        
        Relvi ja tööriistu on haudadest leitud vähe. Relvade vähesus on tekitanud ka arvamuse, et ajad olid suhteliselt rahulikud.
        
        Tulenevalt Skandinaaviast, lõuna- ja idapiiridelt lähtuvast sõjaohu kasvust algas Eesti alal keskmisel rauaajal massiline linnuste ehitamine. Et linnust oleks võimalik paremini turvata, ehitati need looduslikku kaitset pakkuvatesse kohtadesse (mäed / künkad, jõekäärud jm). Kui loodus pakkus vähe kaitset tuli linnuse kaitseks ehitada kunstlik vall.
        
        Inimesi maeti põletusmatusena tarandkalmetesse või kindla sisekonstruktsioonita kivikalmetesse. Kuna hauapanuseid lisati surnule kaasa arvamuse tõttu, et neid läheb vaja ka hauataguses elus, siis relvade osakaalu suurenemine näitab sõjaohu kasvu.
- - - - Selliste asjaolude tõttu oli Eesti järjest enam segatud omaaegsesse poliitikasse.
        
        Kõige tähtsamad kaubateid Eestit küll ei läbinud, kuid ajajärk oli rahutu. Sellest annavad tunnistust tollal püstitatud arvukad linnused, näiteks Viljandi või Tartu oma.
        
        Linnuses elas pidevalt ilmselt kohalik vanem oma pere- ja kaaskonnaga, selle vahetus läheduses paiknes aga asula, mille elanikud leidsid koos oma kariloomadega linnusest varju ootamatult maale tunginud röövsalkade eest.
        
        Sellistesse asulatesse hakkas koonduma osavamaid käsitöömeistreid, kuigi tõeliselt linnakäsitööst ja tõeliselt linnadest jäi asi veel kaugele.
        
        Enamik talusid ja külasid paiknes linnustest eemal, põldude keskel.
        
        Põllundus oli pika sammu edasi teinud ka andis rohkem saaki. On huvitav, et raudader võeti kasutusele alles nüüd, 8.-9. sajandil, mil rauaaja algusest oli möödunud juba üle tuhande aasta.
        
        Tolleaegne elamu kujutas endast väikest üheruumilist rõhtpalkidest ehitis, mille seinad olid tihendatud saviga ja nurgas oli madal kerisahi. Selle ees sütel valmistati süüa. Mõnel hoonel oli tarbitud savist või paeplaatidest põrand.
        
        Nahka on rahana kasutatud päris mitmel pool maailmas.
        
        Viikingiaja hõbevatad olid enamasti peidetud elamuste lähedusse.
        
        Tõsi, midagi rahataolist näivad eestlased olevat tundnud juba enne hõbemüntide ilmumist.
        
        Käepärasem ja universaalsem hõberaha oli aga samm edasi. 10. sajandi keskpaik oli eriti edukas, tollest ajast on pärit rohkelt peidetud hõbedat. Ilmselt on eestlastel õnnestunud kaduvast idakaubandusest veel kasu lõigata.
      - Viikingiajastul relvastus täiustus.
        
        Ratsavarustuse ilmusid jalused, mis tegid ratsaniku asendi palju kindlamaks ja tugevamaks, mistõttu muutusid raskemaks ja pikemaks ka mõõgad.
        
        Ratsameeste sõjalise tähtsuse tõusuga kaasnes arvatavasti ka nende ühiskondliku mõju suurenemine.
        
        Peamiseks relvadeks jäid Eestis siiski osad ja kirved.
  - - - Nagu jutustavad saagad ja runnikivid, on viikingid Eestit korduvalt rünnanud, kuid ka mitu korda lüüa saanud.
- - - - Tarapita
        
        Läti Henrik mainib korduvalt eestlaste jumalat Tarapitat, kelle poole nad olevat lahingus appi karjunud.
        
        Tarapitat kummardamine oli levinud Lääne-Eestis, kus keskaegsete kroonikate järgi eestlased neljapäeva õhtuti (Toorapäev) ei töötanud, vaid kogunesid pühasse metsa, kus lauldi ja tantsiti.
      - Vägi
        
        Muinasusundi teljeks võib pidada väe mõistet.
        
        Väekujutelma avaldumise viise oli ja on lõputult. Kõik amuletud, maagilised toimingud ehk nõudmised, ohverdamised, ravimisviisid ja suur osa kalendrikombestukust on nii või teisiti väega seotud.
        
        Seda, kuidas väge praktiliselt suunata üritati ja tema mitmesuguseid toiminguid sooritati, nimetatakse maagiaks ehk nõiakunstiks.
        
        Maagilisi toiminguid võis sooritada ja sootitaski igaüks.
        
        Tähtsamaid rituaale pidi läbi viima siiski oskaja inimene, tark enh nõid, kellel oli rohkem annet, oskusi ja võimeid. Eriti vajalikud olid targa võimed ravimisel, samuti ennustamise juures.
        
        Tähtsal kohal muistseis uskumusis oli surnute ja hingedega seonduv.
        
        Surma ei peetud inimese teekonna lõplikuks lõpuks. Kusagil eksisteeris nn teine ilm, kust surnute hinged aeg-ajalt elavate juured käisid.
        
        Mis puutus kalendrisse, siis õppisid eestlased juba enne ristiusustamist tundma seitsmepäevast nädalat, aga ilmselt mitte kristliku kalendri kuid, loendades selle asemel tegelikke, taevas näha olevaid kuutsükleid.
        
        Aasta näis ringina, millel polnud algust ega lõppu, olid vaid pöördekohad, millest tähtsamad olid suvine ja talvine pööripäev.