Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
Muinasaeg, Pronksi Aeg, Viikingu Aeg, Umbes 4000 eKr jõudis Eestisse…
Muinasaeg
Kiviaeg
Kunda Kultuur
-
-
Asulad paiknesid tavaliselt veekogude juures, et saaks kala püüda ja küttida vee juurde tulevaid loomi.
-
Teised olulisemad Kunda kultuuri leiukohad on näiteks Pulli asula, Siimusaare asula, Narva Joaoru asula.
-
-
Nöörkeraamika
-
Nöörkeraamika kultuurist on teada umbes 50 asulakohta, näiteks Valma, Kõpu, Võhma, Riigiküla, Narva Joaoru.
Leitud on koduloomade (lammaste, kitsede, sigade, veiste) luid, viljaterade jälgi.
Arvatavasti tegelesid selle kultuuri elanikud aletegemisega, kuigi domineeriv majandusharu põlluharimine ei olnud.
-
Kammkeraamika kultuur
Kammkeraamika kultuur on neoliitiline arheoloogiline kultuur Ida-Euroopa ja Lääne-Siberi metsavööndis, mida iseloomustaved kammitaolise eseme abil kaunistatud savinõud.
-
-
Rauaaeg
-
Mägilinnused - linnused, mis rajati üksikule igast küljest looduslikult kaitstud künkale. Võib leida valdavalt Lõuna-Eesti kuppelmaastikul (nt Otepää linnus).
Neemiklinnused pikema mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal, mille looduslikku kaitset kõige vähem pakkuvamale küljele rajati kunstlik vall (nt Iru ja Rõuge linnamäed).
Kalevipoja säng, linnus, mida rajati voortele (Põhja-Tartumaal ja Jõgevamaal; nt Alatskivi Kalevipoja säng).
Kunstlikud vallid ja kraavid rajati sellistel linnustel vaid voorte madalamatele otstele, mistõttu linnuseasemed näevad eemalt välja nagu kõrgete otstega “sängid”.
Ringvall-linnused (nt maalinnad), mis olid rajatud kogu ulatuses kunstliku valliga ümber linnuseõue.
Maalinnad on iseloomulikud madalate pinnavormidega Lääne-Eestile ja Saaremaale ning neid rajati peamiselt 12.-13.sajandil (nt Valjala maalinn).
Ringvall-linnused (nt maalinnad), mis olid rajatud kogu ulatuses kunstliku valliga ümber linnuseõue.
-
Pronksi Aeg
Pronksiajal jätkus maaviljeluse areng, koos sellega muutus asustus paiksemaks ja rajati kindlustatud asulaid. Arenes kaubitsemine.
Algas aletamine- põlluharimise viis, kus mets raiutakse maha ja põletatakse ning saadud tuhk on väetiseks. Sellisel viisil rajatud põld oli viljakas 3-4 aastat.
-
Loode- ja Lääne-Eesti õhema mullakihiga aladel ning seal, kus metsa oli vähem kasutati peamiselt söödiviljelust.
Jõelähtme kivikirstkalmistu, noorema pronksiaja (9.–8. sajandi eKr) kalmistu Jõelähtme idakaldal, Tallinnast 20 km idas Tallinna-Narva maantee lõunaküljel.
Kaevamistel (1982–84 Ants Kraut) avastati umbes 60×40 m suurusel alal 36 paepõhjale laotud kividest ringmüüriga 3–9 m läbimõõduga kalmet; enamikus neist oli lapiti laotud paeplaatidest kirst, milles olid pea kirde suunas maetud surnu jäänused.
"16 kirstus oli panuseid: luust ehtenõelu, pronkspintsett, habemenuge, nööpe, oimuehteid, käevõru, merevaikhelmes."
-
-
Umbes 4000 eKr jõudis Eestisse kammkeraamika kultuur, mida iseloomustab varasemast erinev keraamika.
-