Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
Muinasaeg Eestis - Coggle Diagram
Muinasaeg Eestis
Usundid
-
Koht, kus inimesi hoiti.
Tähtsal kohal muistseis uskumusis oli surnute ja hingedega seonduv. Surma ei peetud inimese teekonna lõplikuks lõpuks. Kusagil eksisteeris nn teine ilm, kust surnute hinged aeg-ajalt elavate juured käisid.
Kalender varem
Mis puutus kalendrisse, siis õppisid eestlased juba enne ristiusustamist tundma seitsmepäevast nädalat, aga ilmselt mitte kristliku kalendri kuid, loendades selle asemel tegelikke, taevas näha olevaid kuutsükleid.
Põllumajandus sel ajal
Säilis lugupidav suhtumine metsa. Kes oskas metsaga õigesti suhelda, sellele oli mets sõbralik. Eestlaste pühapaikadeks olid eeskätt pühad salud ehk hiied.
-
Pronkaiaeg
Tõeliselt revolutsioonilise materjalini, milleks oli vase ja tina sulam pronks.
-
-
Põllumajandus
Maaviljelusa arenes edasi, rajati esimesed tänaseni säilinud põllud. Ilmselt just pronksiajal tuli Eestis kasutusele ader.
loomad põllumajanduses
lambad, sead, kanad, kitsed ja lehmad
Kolossaalsed muutused
Toimusid nihked uskumustes: oluliseks oli muutunud see, mis saab inimesest pärast surma. Haudade suurus, matmisviis ja hauapanused annavad tunnistust ka väljakujunenud ühiskondlikust hierarhiast - need, kes olid teistest tähtsamad eluaegu, olid seda ka pärast surma.
Viikinguaeg
Pärast Lääne-Rooma kokkuvarisemist oli Euroopa õige mitu sajandit n-ö sadulas ja relvil. Mitmed rahvad paikneb lühikese ajaga kas osaliselt või täielikult ümber, riigid sündisid ja hävisid, et anda maad uutele. Pürenee poolsaare kaudu tungisid Euroopasse araablased, hiljem külvasid siin hirmu viikingid.
Eesti elanikkond ei rännanud kuhugi, kuid rahvasterändamine mõjutas neid sellegipoolest. Esiteks nihkusid põhja poole Balti hõimud, hõivatud praeguse Põhja-Läti alasid,
-
-
Relv
Viikingiajastul relvastus täiustus. Ratsavarustuse ilmusid jalused, mis tegid ratsaniku asendi palju kindlamaks ja tugevamaks, mistõttu muutusid raskemaks ja pikemaks ka mõõgad.
-
Ohtlikud sündmused
Viikingiajastu lõpp ei toonud Eestile rahu.Nüüd aga kerkis silmapiirile oht, et Skandinaavias ja Venemaal tekkinud noored riigid üritavad Eestit vallutada.
Eesti kiviajal
Kunda
See kultuur ja rahvas on oma nime saanud Põhja-Eestis Kunda lähedal leitud asulakoha järgi. Kunda kultuur oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5.
Kammkeraamika kultuur
Nimesed õppisid valmistama veekindlaid savinõusid ja hakkasid oma asulakohtadesse tulevaste arheoloogide rõõmuks polikilde maha jätma.
-
Umbes 5000 aastat eKr ehk 7000 aastat tagasi algas Eestis kiviaja järgmine ja ühtlasi viimane etapp – noorem kiviaeg ehk neoliitikum
Relv
-
-
-
Umbes 3000. aastal eKr või veidi varem.Ehkki põhiliseks ihukatteks, eriti talvel, jäid ilmselt veel kauaks nahad, muutis tekstiili lisandumine rõivastuse palju mitmekesisemaks ja paindlikumaks.
Rauaaeg
Surnuid maeti kivikirstkalmetesse. Algas aletamine- põlluharimise viis, kus mets raiutakse maha ja põletatakse ning saadud tuhk on väetiseks.
-
Niisiis umbes sellal, kui kreeklased pärslastega Maratoni lahingut lõid, hakkas Eestisse jõudma esimesi raudesemeid.
Raua veelgi ulatuslikum levik toimus I aastatuhande esimesel poolel, mida nimetatakse Rooma rauaajaks, sest sellal kiirgas Rooma impeerium oma kultuurimõjusid isegi kaugele Läänemere äärde.
-
Tulenevalt Skandinaaviast, lõuna- ja ida piiridelt lähtuvalt sõjaohu kasvust ka Eestlaste suhted naabritega muinasaja lõpul algas Eesti alal keskmisel rauaajal massiline linnuste ehitamine
-
Lõuna-Rootsis ja Gotlandil elavast rahvast, keda nimetati gootideks. Goodid rändasid lõunasse ja rajasid Musta mere äärde oma riigi, kuid said 375. aastal lüüa hunnide käest, mis käivitas nn suure rahvasterändamise.