Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
Muinasaeg Eestis - Coggle Diagram
Muinasaeg Eestis
Usundid
Loodusjõud
Eestlaste muinasusund oli eelkõige loodususund. See tähendab, et uskumuste, kommete ja rituaalide sisuks oli inimene ja looduse hea vahekorra tagamine.
Surma ei peetud inimese teekonna lõplikuks lõpuks. Kusagil eksisteeris nn teine ilm, kust surnute hinged aeg-ajalt elavate juured käisid.
Eestlased olid muinasaja lõpuks juba mitu tuhat aastat olnud põlluharijad, säilis lugupidav suhtumine metsa.
-
Rauaaeg
-
-
-
-
Tehnoloogia ja käsitöö
merevalk, rabaraud, tööriistade valmistamine
Eesti ja naabermaade rauaaja algus on kokkuleppeliselt paigutatud aastasse 500 aastat eKr.Möödus mitu sajandit, enne kui rauda õpiti sulatama kohapeal, soomaagist.
Võeti kasutusele uusi tööriistu, relvi ja ehteid.Surnuid maeti kivikirstkalmetesse.
Hakkas tekkima eesti rahvas, keda iseloomustasid oma keel, uskumused, kombed.
Rooma rauaaeg oli Eestile edukas. Asustus laienes, vara tekkis juurde. Relvi ja tööriistu on haudadest leitud vähe. Relvade vähesus on tekitanud ka arvamuse, et ajad olid suhteliselt rahulikud.
Pronksiaeg
Vanimad Eestist leitud pronksedemed pärinevad umbes 1800. aastast eKr. Need olid sepad piirdusid sisseveetud pronksi ümbersulatamise ja -sepistamisega.
Pronksiaeg möödus Skandinaavi mõju all, mis oli tugevam kui kunagi varem või hiljem.
Toimusid nihked uskumustes: oluliseks oli muutunud see, mis saab inimesest pärast surma.
Haudade suurus, matmisviis ja hauapanused annavad tunnistust ka väljakujunenud ühiskondlikust hierarhiast
Maaviljelusa arenes edasi, rajati esimesed tänaseni säilinud põllud.
Haldusjaotus
-
-
-
Maakonnad. saaremaa, harjumaa, revala, länemaa, Sakala, Ugandi Virumaa, järvamaa
-
Kiviaeg
-
-
-
Kiviaeg oli eesti ajaloos, mis kestis 9000 eKr kuni 1800 eKr. Kiviajal valmistati tööriistu peamiselt kivist.
-
Kunda
-
-
Valmistasid oma tööriistad kivist, luust ja sarvest
Teised olulisemad Kunda kultuuri leiukohad on näiteks Pulli asula, Siimusaare asula, Narva Joaoru asula. Umbes aastast 8000 eKr pärineb Uus-Ihaste asulakoht Tartus.
Pulli asula on seni teadaolevatel andmetel Eesti vanim inimasula. Selle avastasid geoloogid 1967. aastal.
Narva asulakoha keskmise kiviaja kultuurikihtidest pärineb ligi 1200 mitmesugust leidu, kalapüügiriistade fragmente, nooleotsi, naaskleid ning kirveteri.
Kammkeraamika - umbes 5000 aastat eKr ehk 7000 aastat tagasi algas Eestis kiviaja järgmine ja ühtlasi viimane etapp – noorem kiviaeg ehk neoliitikum. Neoliitikum tähtsaimaks tunnuseks on esimese tehismaterjali, põletatud savi ilmumine.
-
-
Rahvasterändamine
Eesti elanikkond ei rännanud kuhugi, kuid rahvasterändamine mõjutas neid sellegipoolest. Nihkusid põhja poole Balti hõimud, hõivatud praeguse Põhja-Läti alasid
Viikinguaeg
Pärast Lääne-Rooma kokkuvarisemist oli Euroopa õige mitu sajandit n-ö sadulas ja relvil. Mitmed rahvad paikneb lühikese ajaga kas osaliselt või täielikult ümber, riigid sündisid ja hävisid, et anda maad uutele.
-
Enamik talusid ja külasid paiknes linnustest eemal, põldude keskel. Põllundus oli pika sammu edasi teinud ka andis rohkem saaki.
-