Please enable JavaScript.

Coggle requires JavaScript to display documents.

Muinasaeg Eestis, Venekirveskultuur ei vahetanud kammkeraamika kultuuri…

- - - - Esimesed inimesed tulid siia peale jää sulamist umbes 100000 a eKr
  - - - Elati sugukondadena ( umbes 2-4 perekonda koos).
        
        Püstkoda
      - Rändav eluviis
      - Jahipidamine oli vaga oliline osa elust.
        
        Jahti peeti odade ja vibude- nooltega ( стрелы из лука).
        
        Peamiseks lihaloomaks oli põder, kellelt saadi ka nahka kehakatteks ja luud ning sarve tööristade valmistamiseks.
      - Elati jõgide ääres- tahtis kalapüük.
        
        Kala püüti ahingute ( копьями ), harpuunide( гарпунами) ning ka aelgeliste võrkudega.
      - Arvatavasti suhtlemiskeel on Paleo- Euroopa keel.
      - Pidid tulema ka lõunast või idast.
      - Kunda kultuuri rahvas asutas kogu Läänemere idakallast Põõlast kuni Soomneni.
  - - - Kammkeraamika kultuur
    - - Inimesed õppisid valmistama veekindlaid ssavinõusid ja hakkasid oma alukohtadesse tulevaste arheoloogide rõõmuks potikilde maha jätma.
- - - - Möödus mitu sajandit, enne kui rauda õpiti sulatama kohapeal, soomaagist (болотная руда).
        
        Asulad asusid tavaliselt kohtades, kus maastikuomadused pakkusid kaitsevõimet. Kuigi linnuseid ehitati, kasutati neid harva.
        
        Ilmub uus kalmetüüp - nelinurksed kalmemäed.
        
        Matusetraditsioonid näitavad sotsiaalse kihistumise algust.
  - - - Seda aega nimetatakse Rooma rauaajaks.
        
        Sellal ajal kiirgas Rooma impeerium oma kultuurimõjusid isegi kaugele Läänamere äärde.
        
        Kuigi sõna raud tulnud eesti keelde Skandinaaviast, ei olnud suhted selle piirkonnaga tol perioodil.
        
        Materiaalses kultuuris peegeldub ajastu mõne Rooma mündi, mitmete ehete ja muude esemete leidudes.
        
        Lõuna-Eesti raudesemete rohkus viitab tihedale sidemele Euroopa mandriga.
        
        Selle perioodi lõpuks oli tekkinud kolm hõimu- (ja ilmselt ka murde- või keelevööndit): Põhja-, Lõuna- ja Lääne-Eesti (sh saar-Eesti). Kõigi nende tsoonide elanikel oli oma identiteet, rituaalid, eluviis ja kultuurilised omadused.
        
        1 more item...
  - - - Keskmist rauaaega iseloomustab ka olmetekstiilide ja keraamika kadumine.
        
        Skandinaavlased tundsid eestlasi kui tuulevõlujaid.
  - - - Selle lõpuks oli välja kujunenud eesti talurahvakultuur.
        
        Selle perioodi uurimise peamised allikad on selle ajastu talude ja linnuste jäänused, kalmistud ja suur hulk väljakaevatud esemeid.
        
        Muinas-Eesti maastikku iseloomustab linnuste rohkus, millest osa on uuemad ja asuvad Saaremaal.
        
        Eesti viikingiaegsetest matustest leitud relvad on sarnased Põhja-Euroopast ja Skandinaaviast avastatud relvadega.
        
        Eestist leitud viikingiaegsed aarded koosnevad peamiselt hõbemüntidest ja kangidest.
  - - - Suurimad viikingiaegsed aarded leiti Maidla ja Kose aladelt.
        
        Varbola kindlus oli tänapäevase Eestimaa Harjumaa rajooni territooriumil üks suuremaid omaaegseid ringvalliga linnuseid ja suure kaubanduskeskusega.
        
        Peaaegu igas kihelkonnas oli vähemalt üks kindlus.
        
        13. sajandiks oli tekkinud 8 maakonda ja 45 kihelkonda. Moodustati järgmised maakonnad:
        
        Saaremaa
        
        Läänemaa
        
        1 more item...
- - - - Oluliseks oli see, mis toimub inimestega pärast surma. Kes olid teistest tähtsamad eluaegu, olid seda ka pärast surma.
- - - - Arvatavasti igal talul oma põld, mida
        ühiselt hariti.