Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
Muinasaeg Eestis, Kunda, Kammkeraamika kultuur, Hakati rajama kindlustatud…
Muinasaeg Eestis
-
Rauaaeg
-
Hakkas tekkima eesti rahvas, keda iseloomustasid oma keel, uskumused, kombed ja usutavasti ka teatav kokkukuuluvustunne.
Pärit ajast 500 aastat eKr ääres Kömsi kiriku läheduses. Tarandiks nimetatakse kividest laotud matmisala piiri
Relvi ja tööriistu on haudadest leitud vähe. Mõned teadlased oletavad selle põhjal, et eestlased pidasid teispoolsust või teist ilma rõõmurikkaks ja muretuks paigaks.
-
Eestis õpiti ha paremini põldu harima. Selle juures oli suur tähtsus raudkir-vestel, mis võimaldasid ulatuslikult alet teha ja uusi viljakaid maid kasutusse võtta.
-
Usundid
Eestlaste muinasusund oli eelkõige loodususund. See tähendab, et uskumuste, kommete ja ritualide sisuks oli inimese ja looduse hea vahekorra tagamine.
Looduselt tuli taotleda soosivat suhtumist nii põldu harides kui jahil käies.
Üldjoontes nii oli see ka kõikide teiste Euroopa rahvaste eelkristlikes usundites. Erinevused seisnesid peamiselt selles, millised olid iga rahva konkreetsed looduslikud.
Haldusjaotus
-
Linnused
-
-
-
-
- aasta - Qlwn, arabia geograaf idrisi
Kunda
Kundalased valmistasid oma tööriistad kivist, luust ja sarvest, aga kahtlemata ka puust, mis pinnases tavaliselt ei säili. Jahti peeti odade ja vibude-nooltega, kala püüti ahingute, harpuunide ning ka algeliste võrkudega.
See kultuur ja rahvas on oma nime saanud Põhja-Eestis Kunda lähedal leitud asulakoha järgi. Kunda kultuur oli küttijate, kalastajate ja korilaste kultuur
Asulad paiknesid tavaliselt järvede, jogede ja laguunide ääres, sest voimalik kala püida ning küttida vee äärde jooma tulevaid loomi.
Vanimate elamute kohta meil täpsemaid andmeid ei ole, kuid vib oletada, et ürgseimaks hoonetüübiks oli maasse süvendatud augu kohale püstitatud püstkoda.
-
Kammkeraamika kultuur
Kiviaegsed inimesed elatusid kuni põlluharimisele peamiselt jahist ja kalapüügist. Töö ja jahiriistad olid kivist, luust, sarvest. Tapetud loomadest saadi toitu ja kehakatteid. See eluviis ei muutunud aastatuhandeid.
-
-
Kammkeraamika ajajärk oli küttimise ja kalapüügi kõrgaeg. Suurem osa ajast elati valjas, looduses. Ometi külvati (just tollal ka esimesed viljaseemned. Vanimad jäljed polluharimisest - kaera õietolmu näol - pärinevad nimelt 4000. aastast eKr Põhja- ja Lääne-Eestist.
Umbes 4000 aastat eKrek 6000 aastat tagasi hakkas Eestis ja naabermail levima nn kammke-raamika kultuur. On võimalik, et tol ajal saabus siia ka suurem hulk sisserändajaid. Võib-olla Karjalast, mis paistab olevat uue kultuuri üks kesksemaid alasid, või kusagilt Volga ülemjooksult.
Kammkeraamika rahvas mööblit ei tundnud, kuid majad neil juba olid.
Hakati rajama kindlustatud asulaid, kujunesid välja utmoodi matmiskombed, tulid uued ehte- ja savi noutüübid, mehed hakkasid habet ajama. Pronksiaeg möödus Skandinaavia moju all, mis oli tugevam kui kunagi varem või hiljem.
Pronksiaeg jääb kivi-ja rauaaja vahele, Eestis kestis see u aastatel 1800-450 eKr.
Pronskiaeg
On tähendusrikas, et tollal jõudis läänemeresoome keeltesse uussõna kuningas, mis tähendab pealikut
Toimusid nihked uskumustes: oluliseks oli võimalik see, mis saab inimesest pärast surma. Haudade suurus, matmisviis tunnistust need, kes olid teistest olulisemad eluaeg, olid seda ka pärast surma.
-
Pronks on vase ja seatina sulam. Ta on kivist pehmem ja kergemini töödeldav. Kuna Eestis neid metalle ei leidunud, tuli pronks sisse vedada. Pronksist valati kirveid, sirpe, nuge, odaotsi ja mitmesuguseid ehteasju. Esemeid kaunistati ringide, spiraalide ja looklevate joontega.
-
Kindlustatud asulate rajamine annab tunnistust rahututest oludest. Inimes-tel juba oli, mida röövida, näiteks pronksesemeid ja kariloomi.
-
Maaviljelus arenes edasi, rajati esimesed tänased säilinud põllud (Tallinna lähedal Saha-Lool).
-