Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
Muinasaeg Eestis - Coggle Diagram
Muinasaeg Eestis
Pronksiaeg (1800–1100 eKr)
Arenes kaubitsemine
uusi tööriistu (putkkirves), relvi (mõõk) ja ehteid (sõlg)
jätkus maaviljeluse areng
Algas aletamine- põlluharimise viis, kus mets raiutakse maha ja põletatakse ning saadud tuhk on väetiseks.
Umbes 500.eKr tarandkalmed
Põlenud luud ja hauapanused
Rauaaeg (50 – 450 pKr)
Kui loodus pakkus vähe kaitset tuli linnuse kaitseks ehitada kunstlik vall.
Asva saaremaal ja Iru Tallinnas
algas Eesti alal keskmisel rauaajal massiline linnuste ehitamine. Sõja tõttu
Vanimad pronksesemed Eestis 2000 a
eKr.
Usundid
Usku iseloomustab leplikkus, võrdväärne ja austav suhtumine lodusessu
Animism
Uskusid, et kogu loodus olevat hingestatud
Esivanemate arvates võidi nendega nagu teiste inimestega suhelda. Ka surnud inimeste hingedega
Haldusjaotus
Maakonnad olid Harjumaa, Järvamaa, Läänemaa, Revala, Saaremaa, Sakala, Ugandi ja Virumaa. Iseseisvad kihelkonnad olid Alempois, Nurmekund, Mõhu ja Vaiga.
Nimetused pandi rahvale maakondade järgi, kus nad elasid
Muinasajal kujunesid Eestis välja kaheksa maakonda ja mõned iseseisvad kihelkonnad. Kokku oli Eestis 45 kihelkonda, mis moodustasid maakonnad.
Vikinguaeg
Viikingiaegses Eestis elasid inimesed taludes, külades ja linnustes
Osa inimesi elas viikingiajal ka linnustes. Tavaliselt arvatakse, et linnustes elas rohkem või vähem pidevalt ühiskonna eliit.
Peamised koduloomad olid viikingiajal tõenäoliselt veis, lammas, siga ja hobune.
tehti maaharimisel ja majapidamises tarvilikest esemetest, lihtsamad tekstiilid, rõivad, nahkesemed ja lihtsamad luu- ja saviesemed. Tootsid peamiselt ehteid, kvaliteetsemaid tekstiile, keerukamaid rõivaid, jalatseid ja relvasid.
Kiviaeg 9600 eKr – 1800 eKr.
Nöörkeraamika kultuur
Leitud on koduloomade (lammaste, kitsede, sigade, veiste) luid, viljaterade jälgi.
Ehitati ka püstkodasid.
Elati väikestes külades: leitud puitmaja
jäänuseid.
Venekirved, metssea, ussikujulised ripatsid, killud
Varane Kunda kultuur 8500–7000 eKr
Asulad paiknesid tavaliselt veekogude juures, et saaks kala püüda ja küttida vee juurde tulevaid loomi.
Vanimad asulad on Pulli küla lähedal (9000 a eKr) ja Kunda Lammasmäel. Esimesed asulad
Sõnad kultuurist Kunda
eile, saar, must ,liha, sugu, meri
Kalastamine • Kalatokked, -püünised, algelised vorgud • Luust ongekonksud • Ahingute, hapuunidega suuremad kalad Jahipidamine • Enim kütitud loomad olid podrad ja koprad • Kütiti linde, esmajoones veelinde •
• Jahiks kasutati püüniseid ja lokse; lisaks odasid, vibu ja nooli; peeti varitsusjahti • Mererahvas tegeles ka hülgeküttimisega Olulised olid ka loodusannid • Taimed, jurikad, seened, marjad, pähklid
Eluviis rändav
Elati jõgede järvede ääres-tähtis kalapüük.
Jaht, korilus.
Elati sugukondadena, umbes 2-4 perekonda koos.
Vanimad asulad on Pulli küla lähedal
(9000 a eKr) ja Kunda Lammasmäel.
KAMMKERAAMIKA KULTUUR
3900–1750 eKr
Narva kultuur on vanim kammkeraamika kultuur
Umbes 4000 eKr jõudis Eestisse kammkeraamika kultuur
Nõud on käsitsi valmistatud, laiasuulised, kumera- või teravapõhjalised.
iseloomustab varasemast erinev keraamika
umbes 50 asulakohta (nt Valma, Akali, Kullamäe, Tamula, Naakamäe, Loona, Undva, Riigiküla, Narva Joaoru).
Nõusid oli peamiselt kahte tüüpi: väiksemad liuataolised nõud ning suured, teravatipulised ja munakujulised potid.
Ornamenti esines nõudel puhuti, enamasti ebakorrapäraste kammitaoliste vajutustena.
Mesolitikum (9000- 5000 eKr) Neoliitikum (5000- 1800 екг) Pronksiaeg Vanem proksiaeg (1800-1100 eKr) Noorem pronksiaeg (1100-500 eKr) Rauaaeg Eelrooma rauaaeg (500eKr-50pKr) Rooma rauaaeg (50- 450 pKr) Keskmine rauaaeg (450-800 pKr) Viikingiaeg (800- 1050 pKr) Hilisrauaaeg (1050- 1200 pKr)