Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
MUINASAEG - Coggle Diagram
MUINASAEG
Eesti jõuab ajaloolavale
Rahvasterändamine ja viikingiaeg
kuni 1000 aastani
Eestlased ei rännanud kuhugi
Vikingid Eestit korduvalt rünnanud, kuid ka mittu korda lüüa saanud
ruunid on Põhjamaade vanimad kirjatähted. Kuni 1200a
Kauged kaubatees ja Vana-Vene riigi teke
Varjaagid = viIkingid
ajajärk oli rahutu
arvukad linnused, nt Viljandi ja Tartu
Peidetud varanduste ajastu
põndevad hõbeaarded mis sisaldavad Araabia münte
elamute lähedusse
elamine 4m x 5m puust
Naaberriikide surve tugevneb
kõik üritavad Eestit vallutada
venelased ehitasid Tartusse kiriku ja tegelesid õigeusu levitamisega
Kiviaeg
Kunda
Kunda kultuuri rahvas asutas kogu Laanemere idakallast Poolast kuni Soomeni
11 000 aasta vanused
Küttijate, kalastajate, korilaste kultuur
Kuni V aastatuhandeni eKR
Kesk kiviaeg
Kammkeraamika
7000 aastat tagasi
Noorem kiviaeg
6000 aastat tagasi kammkeraamika kultuur
Põhja laane eestis 4000eKR kaera õietolmu näol
Nöörrkeraamika
Venekirveskultuur eksisteeris sellega üle tuhande aasta kõrvuti
üleminek põlluharimisele ja taludele oli niisiis sujuv
3000 eKR
ilmus mööbel
Pronksi ja raua kasutuselevõtt
Pronksiaeg
1800 eKR
möödus Skandinaavia mõju all
Pronks on vase ja seatina sulam
valati kirveid, sirpe, nuge, odaotsi
maaki toodi teistest riikidest
esimesed põllud
tuli eestis kasutusele ader
sotsiaalsed muutused
Rauaaeg
esimesed raudasemed
veelgi ulatuslikum levik toimus 1 aastatuhande esimesel poolel
500 eKR
Rooma rauaaja
merevaik oli huvitav roomlasile
edukas Eestile
Muinasusund ja ristiusu leviku algus
Tarapita, vägi ja loodus
loodususund
ohverdamine
nõid
Tundsid seitsemepäevast nädalat
Kuud ei teadnud
Ristiusu levik
Taani Rootsi Venemaa
alates 13 sajandist on kristilise maa
Eesti muinasaja lõpul
Muinasaja lõpp
rahvaarvuks 150 000 - 200 000
suurem kui Soome
11, 12 sajadnil külad kasvasid
ühetoalised hooned kerisahjuga
kõige tähtsam oli rukis
Maakond
sakslased rajasid esimese linna 1159a Lüübeeki