Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
Muinasaeg - Coggle Diagram
Muinasaeg
Eesti jõuab ajaloolavale
Rahvasterändamine ja viikingiaeg
Euroopa pärast Lääne-Rooma impeeriumi kokkuvarisemist
Eesti rahvas rahvasterändamise ajal
Viikingid ja Eesti
Kauged kaubateed ja Vana-Vene riigi teke
Viikingiaja seos Araabia kaubanduse ja Vana-Vene riigi tekkega
Viikingite roll Vana-Vene riigi tekkes
Eesti ja selle osalus tolleaegses poliitikas
Peidetud varanduste ajastu
Maapiirkonna elu ja põllumajanduse areng
Peidetud varandused
Varade peitmise põhjused
Hõbemüntide kasutuselevõtt
Relvastuse areng
Naaberriikide surve tugevneb
Uute riikide oht
Jaroslavi sõjaretke korraldamine
Arheoloogilised leiud
Õigeusu levik
Vene võimu lõpp
Kiviaeg
Kunda
Kunda kultuur põhines jahil ja kalapüügil, kasutades odasid, vibusid ja võrke. Nad kasutasid kivist, luust, sarvest ja puidust valmistatud tööriistu. Loomadest, keda nad koera tundsid, jahtisid nad põtru, kopraid ja hülgeid.
Pärnu külje all Pullist avastati esimene Kunda kultuuri asulakoht. Kundalaste päritolu seostatakse lõuna või idaga, võimalik, et tänapäeva Poola ja Leedu territooriumiga.
Kunda kultuur eksisteeris Eestis mesoliitikumi ajastul (keskmisel kiviajal) kuni 5. aastatuhande eKr. e.
Nende keel on teadmata, kuid mõned eestikeelsed sõnad võivad olla pärit nende keelest, kuigi seda pole tõestatud.
Kammkeraamika
Umbes 5000 eKr e. Eestis algas neoliitikum, mille olulisim tunnus oli esimese tehismaterjali - küpsetatud savi - ilmumine. Inimesed on õppinud tegema veekindlat keraamikat.
Umbes 4000 eKr e. Eestisse levis kammkeraamika kultuur.
Keraamikat valmistati laiadest saviribadest ja kaunistati jäljenditega. Eluviis oli tihedalt seotud loodusega, mööblit polnud, aga maju juba ehitati.
Nöörkeraamika perioodil oli küttimise ja kalapüügi õitseaeg, aga ka esimeste põllumajanduskatsete algus, mis hiljem levisid laiemalt uue nöörkeraamika ehk lahingukirveste kultuuri raames.
Nõõrkeraamika ja venekirved
Nöörkeraamika ja venekirveste kultuur hakkasid Eestis levima umbes 3000. aastal eKr.
Venekirveste kultuur ei vahetanud välja kammkeraamikat, vaid eksisteeris sellega kõrvuti üle 1000 aasta.
Ajalooliselt arvati, et venekirveste kultuuri kandjad olid indoeurooplased, mis võis mõjutada eestlaste europiidset välimust.
Pronksi ja raua kasutuselevõtt
Pronksiaeg
Eestis ilmus pronks umbes 1800 eKr, kuid metall toodi sisse, kuna kohalikku vase ja tina ei olnud.
Tugevnesid arusaamad elust pärast surma, tekkisid ülikud ja juhid
Kohalikud sepad sulatasid ümber ja sepistasid sisse toodud pronksi.
Hakati kasutama adra ja tekkisid esimesed põllud.
Rauaaeg
Rauaaeg Eestis algas umbes 500 eKr, kohalikku rauasulatust õpiti umbes meie ajaarvamise alguses.
Tugevnes Rooma mõju ja sidemed baltlastega.
Hakkas kujunema eestlaste identiteet.
aastal mainis rahvast "aesti", kes võib-olla oli seotud eestlastega.
Leitud vähe relvi, mis viitab rahulikele aegadele.
Suured rahvasteränded viisid Lääne-Rooma impeeriumi kokkuvarisemiseni.
Muinasusund ja ristiusu leviku algus
Tarapita, vägi ja loodus
Üldine arusaam
Suhtumine loodusesse
Kalender
Surnud ja hinged
Maagia ja rituaalid
Muinasusund
Looduse lepitamine
Usundite erinevused
Tarapita
Väe mõisted
Ristiusu levik
Ristiusu vastuvõtt
Kristluse jaotus
Ristiusustamine
Kiievi-Vene katse
Põhjamaade huvi
Serioossem katse
Ristitud eestlased
Ajalooline kontekst
Paganlike rituaalide keelamine
Vägivaldne ristiusustamine
Eesti muinasaja lõpul
Muinasaja lõpp
Sakslaste tulek
Linnused
Halduslik jagunemine
Riietus ja kultuur
Käsitööliste puudus
Põllumajandus
Asustuse kasv
Rahvastik ja areng