Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
Muinasaeg - Coggle Diagram
Muinasaeg
1.Kiviaeg
Kammkeraamika
-
Esimene tehismaterjal on savi,, inimesed hakkasid õppima valmistama veekindlaid savinõusid.
Rahv oli küttijate, kalastajate ja hakkasid kasvama esimesed seemned
-
-
Kunda
-
Kultuur oli küttijate, kalastajate ja korilaste. Elavad tavaliselt vee ääres.
Tööristad kivist, luust ja sarvest, kahtlemata puust ka oli.
- Pronksi ja raua kasutuselevõtt
Pronksiaeg
Majandus rajanes alupõllundusel, küttusel ja kalastusel
Hakkasid kasutama pronksist esemeid, olid luksusesemed
ilmus karjakasvatus, inimesed tavaliselt kasvas oder
-
-
-
-
-
-
Valitsemine ja huvid suguvõsadepõhised, kes kogusid varad ja paremaid põllumaid
-
-
Rahv oli maaharijad, küttijate ja mõnikord kalastele. Keegi tegi mesindus, mesi oli tähtis toiduaine, sest ei olnud suhkru
Riided, asjad ja riistad kasutati ise
Eesti oli kihelkondlik jaotus, mille keskusteks oli linnused
Mereteede kaudu toimis ka peamiselt kaubandus (Tartu, Otepää ja Viljandi linnused)
- Muinasusund ja ristiusu levike algus
Tarapita, vägi ja loodus:
Eestlaste muinasusund keskendus loodusega harmoonia hoidmisele. Targad viisid läbi tähtsamad rituaalid, ja oluline oli surnute mälestamine, eriti jõuluööl.
Kalender: Kasutati kuutsükleid ja tunti seitsmepäevast nädalat. Talvist pööripäeva nimetati jõuluõhtuks, suvist jaanipäevaks.
Suhtumine loodusesse:
Pühapaigad olid hiied, metsaga suheldi lugupidavalt, kuid veekogusid peeti ohtlikeks.
Ristiusu levik:
Ristiusu katsed algasid 12. sajandil, kuid Eesti polnud 13. sajandi alguseks veel kristlik maa.
Ristiusu sissetoomine:
Ristiusk jõudis Eestisse 12. sajandi lõpus vägivaldselt, tule ja mõõgaga.