Enne ristiusustamist tundsid eestlased seitsmepäevast nädalat, kuid mitte kristlikku kalendrit, vaid jälgisid kuutsükleid. Aasta kulges ringina, millel polnud algust ega lõppu, vaid olid pöördekohad, nagu suvine ja talvine pööripäev. Talvine pööripäev säilitas oma eelkristliku nime – jõulud, suvist hakati nimetama jaanipäevaks. Töö- ja elurütm oli aeglane ja rahulik.