Please enable JavaScript.

Coggle requires JavaScript to display documents.

Muinas aeg - Coggle Diagram

- - - - Suhe looduse ja inimese vahel
      - Sarnane teiste Euroopa rahvaste eelkristlike usunditega
      - Jumalate selgepiirilisus vaieldav, sageli pöörduti nimeta jumalate poole
- - - - Valimistamistehnika: savilintidest voolitud, ilma potikedrata
      - Kaunistused: kammitaolise esemega vajutatud mustrid, lohukesed nõudel
      - Anumate kuju: ümar või koonusjas põhi, asetatud liivale, maapinda kaevatud auku või kiviringe
    - - Alustada: umbes 4000 eKr
      - Tekke piirkond: karjala, volga jõe ülemjooks
      - Eellane: Narva kultuur
      - Sisseränne: Võimalik, et Eestisse tuli koos kammkeraamikaga uusi sisserändajaid
    - - Majad: nelinurksed, viikatusega, seinad püstpostidest punutud või rõhtpalkidest
      - Mööbel: ei tundnud möödlit
      - Majandustegevus: küttimine, kalapüük, algeline põlluharimine, vanimad jäljed kaerapõldudest põhja- ja Lääne-Eestis
    - - Geneetiline ja kultuuriline mõju
        
        Seosed soome ugri keelega: Varasemad teooriad seostasid soome-ugri keelte toomist kammkeraamika rahvaga, kuid tänapäeval seda ei kinnitata
        
        Geneetiline pärand: Kammkeraamika rahvas on osa eestlaste esivanematest
      - Usund ja kombed
        
        Loodustunnetus: uskumus loomade taaselustamisest (nt valge jänese legend), jahil tapetud loomade kondid tagastati metsa
  - - - Materjalid: puit, kivi
      - Teadmised: praktilised oskused looduses
      - Liikumine: Eestisse lõuna poolt, jää sulamise tõttu
      - Tüüpiline hoone: maasse süvendatud püstkojad
        
        Jahipindamine: Põderd, koprad, hülged
    - - Levimine: Läänemeri idakallas
      - Eluviis: sarnasus tarbeesemetes ja eluviisis
      - Nimetus: kunda kultuur
        
        Pulli küla asukad kuulusid Kunda kultuuri
      - Koduloomadest: koer
      - Sissetulek: jahindus ja kalapüük
    - - Leidud: kivist ja luust tööriistad, luud
      - Asukoht: Pulli küla (Sindi lähedal)
      - Vanus: u. 11000 aastat
  - - - Alustada: umbes 3000 eKr
      - Põhinimetus: Nöörijälgedega kaunistatud, Venekujulised kivikirved
    - - Asulate paiknemine: sisemaal, mitte veekogude ääres, väiksed asulakohad, pigem üksikud talud
      - Elatusviis: põlluharimine, jahipidamine ja kalapüük endiselt olulised
      - Eluolu areng: lauad, toolid, magamisasemed
      - Savipotid: alt siledad, sobivad lauale asetamiseks
    - - Tööriistad ja sõjapidamine: silmapaistvalt kauni töötlusega, võisid olla mõeldud sõjapidamiseks, mitte töötegemiseks
      - Konfliktide oletus: Uute asukate saabumine võis põhjustada konflikte, ei olnud massilist sisserännet
    - - Kooseksisteerimine: kammkeraamika ja nöörkeraamika rahvas elasid segunemata kõrvuti
      - Kammkeraamika kultuur: asulad veekogude ääres, elatus jahist ja kalapüügist
- - - - peamine põllukultuur: Oder
      - Olulisem koduloom: veised
      - Organisatsioon: Asulad olid väikesed ja isoleeritud, isemajandavad
      - Tööriistad: Raudsirbid ja adrad parandasid maaharimist
    - - Eluase: Elati väikestes eraldatud taludes
      - Vähe jälgi asulakohtadest
    - - Kivikirstkalmed: Kasutati nooremal pronksiajal rajatud kalmeid
      - Tarandkalmed: Uut tüüpi kalmed ( Põhja-Eesti rannik, Lääne-Eesti mandriosa, Saaremaa)
        
        Nelinurkne kivirida või müür. Täidetud kividega. Vanimad: ebakorrapärased, lohakalt laotud, paiknesid kärjetaoliselt
      - Kangurkalmed: Kivihunnikud (5-15 m läbimõõduga)
  - - - Üksiktaluline asustus: Laienes, rahvaarv kasvas
      - Balti hõimud: Tihedad kontaktid lõunapoolsest balti hõimudega
      - Ehted: Eestis leitud ehted ja eeskujud Läänemere kagurannikult
    - - Eelneva perioodiga võrreldes: Muistise ja leiurikkus
      - Tarandkalmed: Suured, paljusid korrapäraseid kivikambreid sisaldavad kalmed
      - Ehitamine: Ehitati ka sisemaale, mitte ainult rannikupiirkondadesse.
    - - Surnute põletamine: Hakati põletama surnuid
      - Inimjäänused: Tugevasti põletatud jäänused visati tarandkalmetesse
      - Panused: kaasa pandud ehteid, sageli tules olnud või purustatud
    - - Rauatootmine: Esimesed tõendatud andmed rauatootmisest Eestis
      - Rahvasterännuaeg: Rikkad peitleidud relvadest, tööriistadest ja ehetest
      - Ohvriandid: Tõenäoliselt ohverdatud soodesse või veekogudesse
    - - Tarandkalmed: Kollektiivhauad, kus eri surnute jäänused segunesid
      - Relvad ja tööriistad: Tarandkalmetes puuduvad samuti linnuseid ei leitud
    - - Oluline keskus: Balti hõimude ala oli keskusesk, mille kaudu vahendati merevaiku Rooma aladele
    - - Rooma rauaaeg( 50-450pKr)
- - - - Eesti jagunemine: Maakonnad, mis jagunesid omakorda kihelkondadeks
      - Suuremad maakonnad: Saaremaa, Virumaa, Sakala, Ugandi
      - Väiksemad maakonnad: Revala ja Harjumaa, Läänemaa, Järvamaa, Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga, Soopolitse, Jogentaga
      - Maakondade sisemine struktuur: Ebaselge ja mitte täpselt teada
  - - - Maalinnad: Saaremaa maalinnad,Läänemaa maalinnad
      - Mägilinnused: Otepää, Lõhavere
      - Suurim maalinn: Varbola Jaanilinn (Harjumaal)
      - Linnuste omandiküsimus: Pole teada, kas kuulusid ülikutele või olid ümbruskonna inimeste ühisomand
    - - Ehitusmaterjalid: Muld ja puit
      - Kaitserajatised: Ümbritsetud kivivallidega
    - - Osadest kujunesid hiljem linnad, näiteks: Tallinn, Tartu, Viljandi
      - Ajaloolised viited: 1154 – Araabia geograaf Idrisi märkis kaardile linnuse nimega Qlwn', Arvatavasti viitab Tallinnale
- - - - Alepõllundus: ringlev põlluharimine
      - Küttimine ja kalastamine: olulised ellujäämisviisid
    - - Vähesed asulakohad teada
      - Kalmete puudumine: matmisviis teadmata
  - - - Püsipõllundus
        
        Oder: põhiline põllukultuur, põllud hariti paar aastat, seejärel sööti, loomad (veised) väetasid karjamaadena kasutatavaid põlde
      - Kivivallid: kivikoristus põllulappide ümber, nähtavad siiani Põhja-Eesti loopealsetel
      - Karjakasvatus: veised omasid suurt tähtsust, Elati üksiktaludes
    - - Suuremad asulakohad: Saaremaal (Asva, Ridala, Kaali), Iru, Narva Joaorg
      - Käsitöö ja kaubandus: valuvormid, sulatustiiglid
      - Kauplemine Skandinaaviaga: Eesti kindlustatud asulate ja Skandinaavia võimukeskuste vahel
    - - Sisemaa: vähem muistiseid ja kalmeid, suurem küttimise ja koriluse osakaal
      - Rannikupiirkond: enamik pronksiaja muistiseid
    - - Kivikirstkalmed: Skandinaaviast mõjutatud kalmetüüp
      - Matmine üksiktalude peremehi ja lähedasi kivikirstkalmetesse
      - Sisemaal puuduvad kivikalmed, suurem roll küttimisel ja korilusel
    - - Eesti rannik muutus osaks Lõuna-Skandinaavia kultuuriprovintsist
      - Pronksi ja pronksesemete import Skandinaaviast
      - Germaani laensõnad läänemeresoome keeltesse
      - Eksporditi hülgetraani, karusnahku, mett
- - - - Laiem linnuste rajamine: Algab aktiivsete linnuste ehitamine (Iru, Tartu, Rõuge)
      - Võimukeskused: Linnustest kujunevad kohaliku eliidi keskused
    - - Põllundus ja käsitöö: Peamised tegevused
      - Kauplemine: Kohalik ja rahvusvaheline kaubitsemine
    - - Baltide kontaktid: Tihedad sidemed balti hõimudega
      - Skandinaavia mõju: Sõidud üle Läänemere ja kaubaretked Ida-Euroopa jõgedel
    - - Põletusmatmine: Põletatud surnute matmine kivikalmetesse ja pikk-kääbastesse jätkub.
    - - Inimmõju loodusele väheneb: Õietolmu uuringud viitavad rahvastiku langusele
      - Võimalik tagasilöök: Suur demograafiline muutus rahvasterände lõpus
      - Ajajärk:(600-800)
  - - - Ajajärk:(800-1050 pKr)
      - Viikingiaeg Eestis, nagu ka mujal Põhja-Euroopas
    - - Linnused ja külakeskused: Jätkasid eelviikingiajal välja kujunenud struktuuri
      - Üksiktalud: Enamik rahvastikust elas hajutatult ja haris oma põlispõlde
    - - Tihenenud sidemed skandinaavlastega: Skandinaavia kaubandussuhted tugevnesid
      - Araabia hõberahad: Paljudes aaretes leitud, hangitud skandinaavia kaupmeeste poolt Kesk-Aasiast
      - Hõbeehted: Muutusid tavaliseks kaunistusteks
    - - Põletamata matmine: Uus tava, kus surnuid ei põletatud
      - Relvade ja tööriistadega matmine: Rikkad mehed maeti koos varustusega
      - Põletusmatmine kivikalmetesse: Püsis endiselt laialt levinud
- - - - Ajajärk: (1050-1200)
      - Linnuste süsteemi muutus: Vanade linnuste mahajätmine, uute ja tugevamate linnuste ehitamine
    - - Külapõllud ja ühiskasutuses rohumaad
      - Majade ja linnuste ümberpaiknemine, mitte põldude
      - Uued talud ja külad uutes kohtades
    - - Retked ja konfliktid: Eestlaste retked latgalite vastu (Lõuna), leedulaste retked Läänes, vastastikused sõjakäigud Idas ja Lõunas
      - 1187: Sigtuna põletamine
    - - Põllumajanduse areng: Uute tööriistade kasutuselevõtt, uute tööriistade kasutuselevõtt, talirukki kasvatamine, seakasvatuse levik
      - Rauatootmine: Tööstuslik rauda sulatamine Saaremaal ja Ida-Eestis
      - Rannikuasukad: Osalemine Läänemere kaubanduses, aeg-ajalt röövretked (eriti saarlased)
    - - Rikkalikud kalmed: Surnutele pandi kaasa palju esemeid
      - Jätkusuutlikud traditsioonid: Hilisrauaaja elemendid säilisid kuni 19. sajandini
      - Uued ehted ja esemed
    - - Umbes 50 linnust
      - Sajad muinaskülade asemed
      - Aardeleiud, põllujäänused, kivi- ja laibakalmed