Please enable JavaScript.

Coggle requires JavaScript to display documents.

Muinas aeg - Coggle Diagram

- - - - 600-800
    - - Rahavastiku vähenemine
        
        Tõenäoline demograafiline tagasilöök rahvasterändeaja lõpus
        
        Inimmõju loodusele vähenes
    - - Linnuste rajamine
        
        Suurenenud linnuste ehitamine (nt Iru, Tartu, Rouge)
        
        Linnused muutusid võimukeskusteks, kus elas piirkonna eliit
        
        Linnuste ümber tekkisid suured külad
    - - Surnute põletamine
        
        Põletatud surnud maeti kivikalmetesse ja pikkkääbastesse
        
        Jätkuvad matmiskombed rahvasterändeajast
    - - Kontaktid balti hõimudega
        
        Jätkuvad tihedad suhted
      - Skandinaavia mõjud
        
        Skandinaavia mõjud esemelises kultuuris
        
        Skandinaavlaste purjetamine üle Läänemere ja kaubaretked Ida-Euroopasse
  - - - 800-1500 pKr
    - - sajandil Norra kuninganna Astridi ja tema poja Olaffi vangipõli Eestis
      - Suhted Vana-Vene riigiga
        
        Tšuudide ja venelaste suhted
        
        1030 Jaroslav Targa sõjaretk ja Tartu esmamainimine
  - - - Linnused mängisid olulist rolli kaitse ja võimu keskpunktidena
      - Kesksete külde über kujunesid välja suuremad kogukonnad
      - Üksiktalude süsteem, kus elati hajutatult ja hartig põlispõde
  - - - Tihenesid kontaktid Skandinaaviaga
      - Aarded sisaldasid araabia hõberahasid, mille hankisid skandinaavia kaupmehed
      - Hõbeehted muutusid tavaliseks
  - - - Põletusmatus kivikalmetesse jäi laialt kasutusele
    - - Jõukaid mahi mate põletamata koos relvade ja tööriistadega
- - - - Taara, Tarapita
- - - - 500 eKr- 50 pKr
    - - Elati väikestes eraldiasuvates taludes
      - Asulakohtadest vähe jälgi
      - Põllumajanduses kasvatati peamiselt otra
      - Veised olid olulisemad koduloomad
    - - Kivikirstkalmed: nooremal pronksiajal rajatud kivikirstkalmed olid endiselt kasutusel
      - Uued kalmetüübid: varased tarandkalmed, millele iseloomulikud kiviridadega piiratud matmisalad
      - Kääbaskalmed: kivihunnikud, mida tuntakse kangurkalmetena.
    - - Ei ole teada linnuseid sellest perioodist
      - Maa eraomand kinnistus
      - Põldudel nähtavad kividest kuhjatud piirid ja monumentaalsed kivikalmed
    - - Kultuurikontaktid peamiselt kohalike hõimude vahel.
      - Tugevad sidemed Balti hõimudega hakkasid kujunema hilisema rauaaja jooksul
    - - Kivikalmed, milles on säilinud erinevad esemelised mälestised.
      - Varased rauaeseed
  - - - Tarandkalmed
        
        Suured kivikonstruktsioonid
        
        Ehitati nii rannikualadel kui ka sisemaal
        
        Surnute põletamine ja põletatud jäänuste matmine
        
        Hauapanusteks ehted
        
        Kollektiivhauad, kus eri surnute jäänused segunesid
    - - 50-450 pKr
    - - Üksiktaluline asustus
        
        Laienes märgatavalt
        
        Rahvaarv kasvas
    - - Rauatootmine
        
        Esimesed tõendid rauatootmisest Eesti alal
        
        Rauaaeg oma tõelises tähenduses
    - - Baltidega tihedad sidemed
        
        Ehted ja kultuurimõjud pärit Läänemere kagurannikult
        
        Merevaigu vahendamine Rooma aladele
  - - - Muutused Lõuna-, Kesk- ja Lääne-Euroopas
      - Mõju ulatus ka Põhjamaadesse ja Eestisse
      - Matmisviiside mitmekesistumine
      - Skandinaavia kontaktide taastumine
      - Relvade ilmumine hauapanustesse ja linnuste rajamine
    - - Lääne- ja Loode-Eesti
        
        Skandinaavia päritolu ehted
        
        Relvad hauapanustes
        
        Linnuste püstitamine
      - Ida- ja Kagu-Eesti
        
        Surnute matmine liivakääbastesse
    - - Peitleiud
        
        Relvad, tööriistad ja ehted
        
        Tõenäoliselt ohvriannid
  - - - 11 sajandi
    - - Linnuste ümberpaiknemine
        
        Vanad linnused jäeti maha, ehitati uusi ja tugevamaid
      - Talude ja külade rajamine
        
        Used talud ja külad tekkisid yutes kohtades, paljud viikingiaegsed alad hüljati
        
        Külad muutusid peamiseks asustusüksuseks
    - - Rahvaaru kasv
        
        Rahvastiku kasv ja põllumaa laienemine kogu Eesti alal
        
        Talupõllud ja külad kasutasfid ühiselt rohu ja alemaid
    - - Arheoloogilised leiud
        
        Rikkalikud aardeleiud, muinaskülad, põllujäänused ja kalmed
        
        Surnutele pandi kaasa rikkalikut esemeid
- - - - 1000-500 eKr
    - - Püsipõllundus
        
        Oder kui peamine kultuuraim, põllulappe hariti ja jäeti sööti karjamaadena
      - Kivikirstkalmed
        
        Peremehed ja pered maeti kivikirstkalmetesse
    - - Üksiktalud Põhja- ja Lääne- Eesti rannikul
      - Suuremad asulakohad (Asva, Ridala, Kaali, Iru, Narva Joaorg
    - - Eesti muutus Lõuna-Skandinaavia kultuuriprovintsiks
      - Skandinaavia päritolu
    - - Karjakasvatus
        
        Kasvas oluliseks, veised väetasid põlde
      - Kaubandus ja käsitöö
        
        Metall, luksuskaubad Skandinaaviast; viidi hülgetraani, karusnahku, mett
    - - Tekivad selgemad ühiskondlikud kihid ja hierarhiad
      - Ehitusoskus areneb, kasutatakse kive ja puidust konstruktsioone
  - - - Pole teada, kuna kalmeid pole leitud
    - - Vähe teada asulakohti, leiud on üksikud
    - - 1800-1000 eKr
    - - Pronksi kasutuselevõtt (Vase ja tina sulam)
      - Pronks oli haruldane ja peamiselt luksusese
      - Pronkskirved, sirbid, odaotsad ( Leitud 19 eset)
      - Vanim pronksesemete leid on odaots Muhu saarelt, pärit Lõuna Uuralitest
      - Kivikirved olid endiselt kasutuses, eriti hilised kivikirved
    - - Alepolundus
        
        Põllumajanduse varajane vorm, viljakasvatus ringlevatel aladel
      - Küttimine ja kalastamine
        
        Tähtsad toimetulekustrateegiad, mis täiendasid põllumajandust