Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
Inimese elundkonnad - Coggle Diagram
Inimese elundkonnad
Seedeelundkond
-
koosneb suust, neelust, söögitorust, maost, peensoolest, jämesoolest, pärasoolest ja pärakust
-
Ensüümid on eriliste omadustega valgud, mille ülesanne on tagada keemiliste reaktsioonide toimumine organismis
SEEDEELUNDKONNA OSAD
Suuõõnes asuvad hambad, mis peenestavad toitu, ning keel, mis aitab toidul süljega seguneda.
Neel on lehtrikujuline lihaseline elund, kus ristuvad õhu ja toidu liikumisteed. Kui me neelame, sulgeb kõripealis automaatselt pääsu hingetorusse (sama on ka hingamisel: kui me hingame, sulgeb kõripealis pääsu söögitorusse). Vahel, näiteks söömise ajal naerdes või rääkides, ei jõua kõripealis õigeaegselt sulguda ning toit satub hingetorusse.
-
-
Magu meenutab kurrulist lihaseliste seintega kotti, kus algab valkude seedimine, säilitatakse toitu, et seda väikeste portsjonite kaupa peensoolde väljutada. Mao sisepinna limaskestas on näärmed, mis eritavad maoseina kaitsvat lima ja toidu seedimiseks vajalikku maonõret, mis sisaldab soolhapet ja ensüümi pepsiin (valkude lagnundamine).
Peensool on seedekulga kõige pikem osa. Peensooles lõppeb seedimine ning algab toitainete imendumine verre ja lümfi (rasvad).
Jämesool on seedekulga lõpposa kus jõuavad lõpule seedeprotsessid, imenduvad vesi ja mineraalsoolad. Samuti toimub jämesooles väljaheidete moodustamine.
Meeleelundkond
-
Kõrv on meeleelund, mille kaudu inimene kuuleb. Samuti paiknevad kõrvas tasakaaluelundid.
Inimese maitseelundiks on keel.
Maitsmine on tihedalt seotud haistmiselundiga. Kui on probleeme haistmisega, on probleeme ka maitsete tundmisega. Näiteks nohu korral on meie maitsetundlikus väga halb.
Nägemiselundiks on silm, mille kaudu võtame vastu umbes 90% väliskeskkonna infost
Suguelundkond
-
Naise peamised suguelundid on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp.
Mehe sisemised suguelundid on munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre.
ülesanne on moodustada viljastumisvõimelisi munarakke ja kaitsta ning toita viljastatud munarakust arenevat uut organismi.
Veeringe elundkond
-
Väikeseks ehk kopsuvereringeks nimetatakse vereringet, milles veri vabaneb kopsudes süsihappegaasist ja rikastub hapnikuga
ülesandeks on uuendada vere hapnikuvarusid, et varustada keharakke hapnikuga
-
Veresooned
on torujad elundid, mida mööda veri kehas liigub
-
Immuunsüsteem
on organismi kaitsesüsteem võõrvalkude vastu, mis võivad olla pärit nii väljastpoolt organismi (näiteks bakterid, viirused), kui ka organismi seest (hukkunud rakkude osad).
Lümf on värvitu ja läbipaistev koevedelik, mis liigub lümfisoontes ja sisaldab lümfotsüüte, rasvaosakesi ning koevedelikust pärit olevaid aineid.
Lümfisõlmed on elundid, mis paiknevad lümfisoonte koondumiskohtades. Nende ülesanne on filtreerida ja puhastada läbivoolavad lümfi ning hävitada haigustekitajaid. Kui on põletik, suurenevad ka haiguskolde lähedal asuvad lümfisõlmed. Lümfisõlmed asuvad kaelal, kaenla all, vaagnaõõnes, kõhuõõnes ja kubemes.
Harkelund asub rinnaku taga ning seal valmivad osa lümfotsüütidest. Täiskasvanul harkelund taandareneb.
Põrn asub kõhuõõnes ning hävitab haigustekitajaid, puhastab organismi mürkainetest ning lagundab punaseid vererakke.
-
-
-
-
-
Sisenõrenäärmed
Näärmed, mille ülesanne on toota hormoone ja eritada neid otse verre
Hormoonid
-
-
Hormoonide ülesanne on reguleerida ainevahetusprotsesse, organismi kasvu ja arengut, sugulisest arengut ja käitumist, instinktide väljakujunemis
Ülesanded
Ajuripats ehk hüpofüüs on herneterasuurune sisesekretsiooninääre mis juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. Lisaks toodab ta kasvuhormooni ja endorfiine ehk heaoluhormoone ning reguleerib suguelundite ja luustiku arengut.
Kilpnääre on inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis kaalub umbes 40 grammi. Kilpnääre paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Tema hormoonid mõjutavad organismi kasvamist ja arengut ning ainevahetuste kiirust.
Kõrvalkilpnäärmed on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed, nad kaaluvad ligikaudu 0,1 grammi. Asuvad kõri piirkonnas ning toodavad hormoone mis reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Kaltsiumit ja fosforit on vaja luukoe normaalseks arenguks.
Kõhunääre ehk pankreas toodab insuliini mis reguleerib meie veresuhkru taset. Samuti toodab kõhunääre glükagooni.
Käbikeha hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks ärkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmentide sünteesi.
Sugunäärmed toodavad suguhormoone mis mõjutavad sootunnuste arengut. Sugunäärmed hakkavad tööle murdeeas. (Naise suguhormoonid on östrogeen ja progesteroon ning mehe suguhormoonideks on testosteroon.)
Neerupealised toodavad adrenaliini mis kiirendab ainevahetust, valmistades organismi ette pingutuseks, s.o ohule reageerimiseks.
Närvisüsteem
Närvisüsteem on elundkond mille ülesanne on vastu võtta ning töödelda väliskeskkonnast kui ka organismi enesest saadud informatsiooni ning selle põhjal juhtida ning kooskõlastada kõikide elundite talitlust.
-
Hingamiselundkond
Hingamiselunditeks on ninaõõs, neel, kõri, hingetoru, kopsutoru, kopsutorukesed ja kopsud
Hingamisteed algavad ninaõõnega, mis koosneb luust ja kõhrest
-
Hingetoru on torukujuline elund, mida mõõda õhk pääseb kopsudesse
Kopsud on hingamiselundid, milles toimub gaasivahetus.
Vasak kops on väiksem kui parem, kuna vasakul asub süda.
Erituselundkond
Erituselundkonna ülesanne on eemaldada organismist kahjulikud jääk- ja mürkained ning selle moodustavad neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti
Ülesanded
Neerud on inimese peamised eritusorganid. Neerud kontrollivad vee ja soolade sisaldust organismis ning tagavad uriini tekke.
Nahk eritab higi. Higi koosneb veest, ainevahetusjääkidest ja mineraalsooladest.
-
-
Kateelundkond
Nahk
-
Nahk koosneb marrasknahast, pärisnahast ja nahaaluskoest
Kaitseb organeid väliste vigastuste, UV-kiirguse, haigustekitajate ja liigse veekaotuse eest
-
On erituselundiks, mille kaudu eritub mõningaid jääkaineid näiteks vett ja soolasid
-
Meeleelund, mille kaudu tunneme valu, sooja, külma ja puuteärritusi