Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
Elundkonnad - Coggle Diagram
Elundkonnad
Seedeelundkond
Suuõõn- asuvad hambad, mis peenestavad toitu, ning keel, mis aitab toidul süljega seguneda
Neel on lehtrikujuline lihaseline elund, kus ristuvad õhu ja toidu liikumisteed.
-
-
Magu meenutab kurrulist lihaseliste seintega kotti, kus algab valkude seedimine, säilitatakse toitu, et seda väikeste portsjonite kaupa peensoolde väljutada.
Peensool on seedekulga kõige pikem osa. Peensooles lõppeb seedimine ning algab toitainete imendumine verre ja lümfi
Jämesool on seedekulga lõpposa kus jõuavad lõpule seedeprotsessid, imenduvad vesi ja mineraalsoolad. Samuti toimub jämesooles väljaheidete moodustamine.
Sisenõrenäärmed
Ajuripats ehk hüpofüüs on herneterasuurune sisesekretsiooninääre mis juhib teiste sisenõrenäärmete tööd.
Kilpnääre on inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis kaalub umbes 40 grammi. Kilpnääre paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Tema hormoonid mõjutavad organismi kasvamist ja arengut ning ainevahetuste kiirust.
Kõrvalkilpnäärmed on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed, nad kaaluvad ligikaudu 0,1 grammi. Asuvad kõri piirkonnas ning toodavad hormoone mis reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust.
Kõhunääre ehk pankreas toodab insuliini mis reguleerib meie veresuhkru taset. Samuti toodab kõhunääre glükagooni.
Käbikeha hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks ärkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmentide sünteesi.
Sugunäärmed toodavad suguhormoone mis mõjutavad sootunnuste arengut. Sugunäärmed hakkavad tööle murdeeas.
Neerupealised toodavad adrenaliini mis kiirendab ainevahetust, valmistades organismi ette pingutuseks, s.o ohule reageerimiseks.
Immuunsüsteem
Lümf on värvitu ja läbipaistev koevedelik, mis liigub lümfisoontes ja sisaldab lümfotsüüte, rasvaosakesi ning koevedelikust pärit olevaid aineid.
Lümfisõlmed on elundid, mis paiknevad lümfisoonte koondumiskohtades.
-
Põrn asub kõhuõõnes ning hävitab haigustekitajaid, puhastab organismi mürkainetest ning lagundab punaseid vererakke.
-
-
-
-
Hingamiselundkond
Kopsud on hingamiselundid, milles toimub gaasivahetus. Nad paiknevad rindkere õõnes, täites selle peaaegu täielikult ning neid katab õhuke, libe, sidekoeline kopsukelme.
Hingamisteed algavad ninaõõnega, mis koosneb luust ja kõhrest. Teda ümbritsevas limaskestas on palju veresooni.
Kõri on hääletekkeelund mis asub hingetoru ülemises osas. Seal paiknevad häälekurrud, mille vahele jääb häälepilu. Häälepilust läbiminev õhk paneb häälekurrud võnkuma ja tekitab helisid.
Hingetoru on torukujuline elund, mida mõõda õhk pääseb kopsudesse.
Erituselundkond
Neered- inimese peamised eritusorganid. Neerud kontrollivad vee ja soolade sisaldust organismes ning tagavad uriini tekke
Nahk- eritab higi. High koosneb veest, ainevahetusjääkidest ja mineraalsooladest
-
-
Vereringeelundkond
-
-
Väike vereringe
Tema ülesandeks on uuendada vere hapnikuvarusid, et varustada keharakke hapnikuga.
-
-
Suguelundkond
Mees
Munandid asuvad munandikotis, mis on vaheseinaga kaheks eraldatud. Munandid alustavad tööd 12-15 aastaselt ning nendes paljunevad ja valmivad seemnerakud.
Munandimanus on pehmem osa, mis paikneb munandi peal sellesse koonduvad seemnetorukesed ja algab seemnejuha, mis on umbes 50 cm pikk.
Munandikotis paiknevad munandid kusjuures vasakpoolne munand asetseb tavaliselt veidi madalamal kui parempoolne, samuti ei pruugi munandid olla päris võrdse suurusega.
-
Naine
Emakas on enamiku emaste imetajate (sealhulgas naise) ja mõningate teiste selgroogsete suguelund, milles loode areneb.
Munajuha on munasarjast emakani viiv juha, mille kaudu munarakk emakasse liigub.
Tupp on 7-10 cm pikkune elastsete seintega pilujas-torujas elund väikevaagna keskosas, emakast allpool.
-
Katteelundkond
Nahk
Kaitseb organeid väliste vigastuste, UV kiirguse, haigustekitajate
-
on eritluselundiks, mille kaudu eritub mõningaid jääkaineid näiteks vett ja soolasid
-
Meeleleelund, mille kaudu tunnel valu, sooja, külma ja puuteärritusi