Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
I maailmasõda ja Versailles rahu - Coggle Diagram
I maailmasõda ja Versailles rahu
Eesti Vabariigi väljakuulutamine ja seos I MS ja Venemaaga
Eesti Vabadussõda
Olulisemad sündmused Eestis ja maailmas kahe maailmasõja vahelisel perioodil
Autoritaarse riigikorra loomine Eestis ehk Pätsi riigipööre ning sellega kaasnenu
Pätsi riigipööre (12. märts 1934)
- Konstantin Päts kehtestas autoritaarse valitsemiskorra, peatades demokraatliku arengu.
Riigivanema ametiaja pikendamine (1937)
- Põhiseaduse muutmine, mis kindlustas Pätsi võimu.
Poliitiliste parteide keelustamine (1935)
- Kõik poliitilised parteid keelati, kinnitades autoritaarset režiimi.
Eesti uue põhiseaduse vastuvõtmine (1938)
- Uus põhiseadus, mis legaliseeris autoritaarse riigikorra.
Kaitseliidu ja teiste paramilitaarsete organisatsioonide rolli suurenemine (1934–1940)
- Pätsi autoritaarne režiim toetas Kaitseliidu ja teiste paramilitaarsete organisatsioonide tugevdamist, et tagada sisemine julgeolek ja kord.
Tsensuuri kehtestamine (1934
) - Meediavabaduse piiramine ja tsensuuri kehtestamine, et kontrollida teabe levikut ja opositsiooni hääli.
Ühiskondlike organisatsioonide ja ametiühingute kontrolli alla võtmine (1934–1935)
- Paljude ühiskondlike organisatsioonide ja ametiühingute tegevuse kontrolli alla võtmine või nende tegevuse lõpetamine, et vähendada vastupanu režiimile.
Vabadussõjalaste liikumise mahasurumine (1934
) - Vabadussõjalaste ehk vapside liikumise mahasurumine ja nende juhtide arreteerimine, et kõrvaldada poliitiline oht Pätsi režiimile.
Rahvuskogu loomine (1936)
- Rahvuskogu loomine uue põhiseaduse väljatöötamiseks ja kehtestamiseks, mis kindlustas autoritaarse riigikorra õigusliku aluse.
Weimari Vabariigi asutamine (1919)
- Saksamaa uus demokraatlik valitsemiskord, mis kannatas poliitilise ebastabiilsuse all.
Locarno lepingud (1925)
- Püüe stabiliseerida Euroopa piire ja suurendada rahvusvahelist koostööd.
Suur depressioon (1929)
- Ülemaailmne majanduskriis, mis mõjutas sügavalt nii Eestit kui ka kogu maailma.
Hitleri võimuletulek (30. jaanuar 1933)
- Tähistas natsionaalsotsialistide diktatuuri algust Saksamaal ja valmistus Teiseks maailmasõjaks.
Müncheni kokkulepe (30. september 1938)
- Lääneriikide leppimine Saksamaa ekspansiooniga, mis süvendas Euroopa poliitilist kriisi.
Molotov-Ribbentropi pakt (23. august 1939)
- Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping, mis jagas Ida-Euroopa mõjusfäärideks.
Saksamaa sissetung Poolasse (1. september 1939)
- Teise maailmasõja algus.
Eesti ja NSV Liidu vastastikuse abistamise pakt (28. september 1939)
- Lepe, mis andis Nõukogude Liidule õiguse rajada baase Eestisse ja eelnes Eesti okupeerimisele.
Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt (17. juuni 1940)
- Lõppes Eesti iseseisvus ja algas Nõukogude okupatsioon.
Eesti Panga asutamine (24. veebruar 1919)
- Eesti Panga asutamine tähistas Eesti rahandussüsteemi loomist ja rahvusvaluuta kasutuselevõttu, mis oli oluline samm iseseisva majanduse kujundamisel.
Kultuurkapitali seadus (1925)
- Seaduse vastuvõtmine, millega loodi Eesti Kultuurkapital, et toetada rahaliselt kultuuri, hariduse ja teaduse edendamist.
Tartu Ülikooli eestistamine (1919)
- Tartu Ülikooli muutmine eestikeelseks õppeasutuseks, mis tugevdas rahvuskultuuri ja haridust.
Balti Liit (1934)
- Eesti, Läti ja Leedu sõlmisid koostöölepingu, püüdes ühiselt seista vastu välisohule ja tugevdada piirkondlikku julgeolekut.
Naisliikumise areng (1920-1930ndad)
- Naiste suurem osalus ühiskondlikus ja poliitilises elus, sealhulgas valimisõiguse ja hariduse laienemine.
Vabadussõja algus (28. november 1918)
- Esimesed kokkupõrked Eesti vägede ja Punaarmee vahel.
Soome vabatahtlike abi (1919)
- Soome vabatahtlikud mängisid olulist rolli Eesti Vabadussõjas.
Landeswehri sõda (5. juuni – 3. juuli 1919)
- Saksa vabatahtlike ja Eesti vägede kokkupõrked, mis lõppesid Eesti võiduga.
Eesti Rahvaväe pealetung (1919)
- Edukad pealetungid, mis viisid Punaarmee taandumiseni.
Tartu rahuleping (2. veebruar 1920)
- Lõpetas Vabadussõja ja kinnitas Eesti iseseisvuse.
Paju lahing (31. jaanuar 1919)
- Otsustav lahing Eesti vägede ja Punaarmee vahel, mis kindlustas Eesti kontrolli Tartu ja Lõuna-Eesti üle.
Võnnu lahing (23.–29. juuni 1919)
- Eesti ja Läti vägede ühine võit Landeswehri üle, mis kindlustas Eesti iseseisvuse ja viis Landeswehri Saksa vägede lõpliku taandumiseni Lätist.
Narva vallutamine (19. jaanuar 1919)
- Eesti väed vabastasid Narva linn Punaarmee käest, kindlustades Ida-Eesti kontrolli.
Eesti Maapäeva manifest (15. november 1917)
- Esimene samm Eesti iseseisvuse poole Vene impeeriumi lagunemise taustal.
Eesti iseseisvuse manifesti kuulutamine (24. veebruar 1918)
- Kuulutati Eesti Vabariik välja, seades aluse riigi rajamiseks.
Saksa okupatsioon Eestis (25. veebruar – november 1918)
- Saksa vägede sisenemine ja lühiajaline võim Eestis.
Saksa vägede lahkumine (november 1918)
- Tekitas uue võimuvaakumi, mida Eesti kasutas oma riikluse kindlustamiseks.
Eesti Vabariigi tunnustamine Nõukogude Venemaa poolt (2. veebruar 1920)
- Tartu rahuleping, mis lõpetas Vabadussõja ja kinnitas Eesti iseseisvuse.
Brest-Litovski rahuläbirääkimised (detsember 1917 – märts 1918)
- Need läbirääkimised Venemaa ja Keskriikide vahel, mis viisid lõpuks Brest-Litovski rahulepinguni, pakkusid Eestile võimaluse iseseisvumiseks, kuna Venemaa oli valmis oma lääneprovintsidest loobuma.
Maanõukogu täiskogu istung (28. november 1917)
- Maanõukogu kuulutas end kõrgeimaks võimuorganiks Eestis, võttes esimest korda riikliku suveräänsuse.
Eesti Ajutise Valitsuse tegevuse algus (11. november 1918)
- Pärast Saksa okupatsiooni lõppu võttis Eesti Ajutine Valitsus üle võimu ja alustas riigi ülesehitamist.
Sarajevo atentaadi tagajärjed (28. juuni 1914)
- Franz Ferdinandi mõrv tõi kaasa Austria-Ungari sõjakuulutuse Serbiale, käivitades Esimese maailmasõja.
Saksamaa sõjakuulutus Venemaale (1. august 1914)
- Märkis sõjategevuse algust ida- ja läänerindel.
Saksamaa sõjakuulutus Prantsusmaale (3. august 1914)
- Saksamaa algas oma pealetungi läänerindel läbi Belgia.
Marne'i lahing (6.–12. september 1914)
- Peatas Saksamaa edasitungi Pariisi suunas ja muutis sõja staatiliseks kaevikusõjaks.
Tannenbergi lahing (26.–30. august 1914)
- Saksamaa otsustav võit Venemaa üle ida-rindel, mis takistas Venemaa edasitungi.
Gallipoli kampaania (25. aprill 1915 – 9. jaanuar 1916)
- Liitlaste ebaõnnestunud katse avada uus rinne Türgi vastu.
Lusitania uputamine (7. mai 1915)
- Saksamaa allveelaev uputas reisilaeva, süvendades USA vastuseisu Saksamaale.
Verduni lahing (21. veebruar – 18. detsember 1916)
- Üks verisemaid lahinguid läänerindel, sümboliseerides sõja kulumistaktikat.
Somme'i lahing (1. juuli – 18. november 1916)
- Liitlaste suurim rünnak läänerindel, mis tõi kaasa suuri kaotusi mõlemale poolele.
Saksamaa piiramatu allveesõja algus (1. veebruar 1917)
- Viis USA sõtta astumiseni, muutes sõja käiku.
USA sõtta astumine (6. aprill 1917)
- USA liitumine sõjaga andis liitlasvägedele olulist tuge.
Oktoobrirevolutsioon Venemaal (7. november 1917)
- Nõukogude võimuletulek Venemaal viis Venemaa sõjast lahkumiseni. Tekitas võimuvaakumi Venemaal, andes Eestile võimaluse iseseisvumiseks.
Brest-Litovski rahu (3. märts 1918)
- Venemaa lahkumine sõjast, mis võimaldas Saksamaal keskenduda läänerindele.
Saksamaa kevadpealetung (21. märts – 18. juuli 1918)
- Saksamaa viimane suur rünnak läänerindel, mis ebaõnnestus.
Kompiegne vaherahu (11. november 1918)
- Saksamaa alistus ja Esimene maailmasõda lõppes.
Versailles' rahuleping (28. juuni 1919)
- Määras sõjajärgsed tingimused, jättes Saksamaa süüdi ja rahulolematuks, mis külvas seemned Teiseks maailmasõjaks.