Please enable JavaScript.

Coggle requires JavaScript to display documents.

Vana-Kreeka 800 eKr - 146 eKr - Coggle Diagram

- - - - Renessanss 14. sajand - 17. sajand
        
        Reformatsioon 16. sajand
        
        Valgustusajastu (17. sajand - 18. sajand)
        
        Krimmi sõda 1853-1856
        
        Olulisus
        
        Moderniseerimine ja relvastuse areng (Krimmi sõda näitas sõjaliste taktikate ja tehnoloogiate muutust, sealhulgas suurtükid, raudteetransport ja haiglatöö korraldus. Sõda mõjutas sõjalist arengut ja taktikat, kuna see näitas traditsiooniliste sõjapidamisviiside vananemist ja vajadust uute, kaasaegsemate strateegiate järele.)
        
        Sõjaväelised reformid (Sõda pani aluse sõjaväeliste reformidele paljudes Euroopa riikides, kuna see paljastas sõjaväe ja meditsiiniteenuste puudused. See innustas paljusid riike oma sõjaväge moderniseerima ja paremini varustama ning viis paljude sõjaväeliste tavadega seotud uuendusteni.)
        
        Geopoliitilised muutused (Sõda mõjutas oluliselt geopoliitilist tasakaalu Euroopas ja Vahemere piirkonnas. See lõppes Pariisi rahulepinguga, mis piiras Vene impeeriumi mõjuvõimu Musta mere piirkonnas ja Osmanite impeeriumi autonoomiat.)
        
        Ajakirjanduse roll (Krimmi sõda oli esimene sõda, mis sai laialdase meediakajastuse ja ajakirjanduse tähelepanu. Ajakirjanikud nagu William Howard Russell ja fotograafid nagu Roger Fenton jäädvustasid sõja sündmusi, mis tõid kodanikele otse sõjatandrite reaalsuse.)
        
        Impeeriumide konflikt (Krimmi sõda oli suur konflikt, kus osalesid mitmed Euroopa suurriigid, sealhulgas Briti impeerium, Prantsuse keisririik, Osmanite impeerium ja Vene impeerium. See oli üks viimaseid suuri konflikte, kus osalesid sellised traditsioonilised impeeriumid enne 20. sajandi murrangulistel aegadel toimunud muutusi.)
        
        Leiutised
        
        Õhupall 1783 (Esimene mehitamata õhupall lendas 1783. aastal, mis tähistas olulist verstaposti lennunduse ajaloos ning panustas teaduse ja tehnoloogia arengusse.)
        
        Valgusallikate täiustamine (Valgustusajastul toimusid olulised edusammud valgustusallikate valdkonnas, sealhulgas küünlavalgustuse areng ja esimeste gaasilampide leiutamine, mis parandas oluliselt valgustuse kvaliteeti.)
        
        Poliitilised sündmused
        
        Ameerika iseseisvussõda 1775–1783 (Ameerika kolooniate sõda Suurbritannia vastu, mis lõppes USA iseseisvuse väljakuulutamisega ja oli oluline samm monarhilise valitsemise ja absolutismi vastu võitluses.)
        
        Prantsuse revolutsioon 1789–1799 (Poliitiline ja sotsiaalne liikumine, mis kukutas Prantsuse monarhia ja tõi kaasa vabariikliku valitsusvormi kehtestamise, millel oli märkimisväärne mõju Euroopa poliitilisele maastikule.)
        
        Lahingud
        
        Napoleoni sõjad 1799–1815 (Napoleon Bonaparte juhtimisel Prantsusmaa laiendatud sõjalised konfliktid, mis hõlmasid suuremat osa Euroopast ja millel oli märkimisväärne mõju poliitilisele maastikule.)
        
        Seitsmeaastane sõda 1756–1763 (Euroopa suurriikide vaheline sõda, mis hõlmas suurt osa maailmast ja oli üks esimesi globaalseid konflikte, mis muutis Euroopa poliitilist maastikku.)
        
        Inimesed
        
        Voltaire 1694–1778 (Prantsuse filosoof ja kirjanik, kes oli üks valgustusajastu olulisemaid mõtlejaid, propageerides mõistuse, vabaduse ja tolerantsuse ideid oma kirjutistes ja teostes.)
        
        John Locke 1632–1704 (Inglise filosoof, kes esitas ideid inimese loomulikest õigustest, valitsemise lepingust ja indiviidi vabadusest ning mõjutas oluliselt valgustusajastu poliitilist mõtlemist.)
        
        Algus
        
        Teadusliku mõtte levik: 17. sajandi lõpus ja 18. sajandi alguses toimusid olulised teaduslikud avastused ja mõtteviisid, näiteks Isaac Newtoni tööd, mis aitasid kaasa valgustusajastu mõistuse ja teaduse idealiseerimisele.
        Filosoofilised mõjutused: Filosoofid nagu René Descartes ja John Locke esitasid uusi mõtteviise teaduse, inimõiguste ja loomulike õiguste kohta, mis aitasid kaasa valgustusajastu ideede levikule.
        
        Lõpp
        
        Prantsuse revolutsioon: Prantsuse revolutsioon, mis toimus aastatel 1789–1799, oli oluline sündmus, mis tõi kaasa monarhia kukutamise ja vabariikliku valitsusvormi kehtestamise, tähistades valgustusajastu ideede radikaalset rakendamist poliitilises reaalsuses.
        Napoleoni võimuletulek ja sõjad: Napoleoni võimuletulek Prantsusmaal ja sellele järgnenud sõjad Euroopas ning tema keiserlikud ambitsioonid märkisid valgustusajastu lõppu, toetades tagasipöördumist autoritaarsemate valitsemisvormide poole.
        
        Lahingud
        
        Saksa talurahmaküüditamine 1524–1525 (Talupoegade ülestõus Saksamaal, mis oli osaliselt seotud reformatsiooni sotsiaalsete ja majanduslike mõjudega ning mis põhjustas suuri sotsiaalseid pingeid ja konflikte.)
        
        Hugenottide sõjad 1562–1598 (Prantsusmaa religioossed konfliktid katoliiklaste ja hugenottide vahel, mis mõjutasid oluliselt Prantsuse poliitikat ja ühiskonda ning levisid laiemalt Euroopasse.)
        
        Poliitilised sündmused
        
        Augsburgi konfessioon 1530 (Saksa vürstide ja linnade esitatud dokument, mis esitas protestantide usutunnistuse ja mis oli oluline samm reformatsiooniliikumise institutsionaalse tunnustamise suunas Püha Rooma keisririigis.)
        
        Tridenti kirikukogu 1545–1563 (Katoliku kiriku vastus reformatsioonile, mis kogus kokku kiriku juhid, et vastata protestantlikele väljakutsetele ja teha institutsionaalseid reforme.)
        
        Leiutised
        
        Trükikunsti areng (Trükikunsti levik 15. sajandi lõpus ja 16. sajandi alguses võimaldas reformaatoritel ja nende järgijatel oma ideid laialdaselt levitada ning soodustas reformatsiooni levikut ja mõju.)
        
        Optilised instrumendid (Reformatsiooniajastul arenesid edasi optilised instrumendid, nagu teleskoobid ja mikroskoobid, mis olid olulised teadusliku ja meditsiinilise avastuste jaoks ning aitasid kaasa teadmiste laienemisele ja levikule.)
        
        Kellamehhanismid (Kellamehhanismid ja kellatornid olid 16. sajandi leiutised, mis muutsid aja mõõtmist täpsemaks ja regulaarsemaks. Need olid olulised nii kiriku teenistuste korraldamisel kui ka linnade elukorralduses.)
        
        Algus
        
        95 teesi avaldamine (1517): Martin Lutheri avaldatud 95 teesi Wittenbergi kiriku uksele, mis kritiseerisid katoliku kiriku indulgentside müüki ja teisi praktikaid, peetakse sageli reformatsiooniliikumise alguseks. See sündmus käivitas reformatsiooniliikumise leviku ja jõudis kiiresti üle Euroopa.
        Augsburgi konfessioon (1530): Saksa protestantide esitatud usutunnistus, mis esindas protestantide seisukohti katoliku kiriku õpetuste suhtes, ja mis oli oluline samm reformatsiooni institutsionaalse tunnustamise suunas.
        
        Inimesed
        
        Martin Luther 1483–1546 (Saksa munk ja teoloog, kes algatas reformatsiooniliikumise, esitades avaliku kirja, milles kritiseeris katoliku kiriku praktikaid ja õpetusi ning algatas usulise reformi.)
        
        Jean Calvin 1509–1564 (Prantsuse reformaator ja Calvinismi rajaja, kes mängis olulist rolli reformatsiooni levitamisel ja kujundamisel, eriti Šveitsis ja Prantsusmaal.)
        
        Lõpp
        
        Westfali rahuleping (1648): Kolmekümneaastase sõja lõppvaatusena sõlmitud rahuleping, mis kindlustas usulise mitmekesisuse Euroopas, tunnustades lõpuks protestantlikke riike ja nende õigust usuvabadusele. See leping peegeldas lõpuks reformatsiooniliikumise mõju Euroopa poliitilisele maastikule.
        Trento kirikukogu (1545–1563): Katoliku kiriku vastus reformatsioonile, mis kogus kokku kiriku juhid, et vastata protestantlikele väljakutsetele ja teha institutsionaalseid reforme. Trento kirikukogu lõpetas ametlikult reformatsiooniaja, viies sisse katoliku vastureformatsiooni ajastu.
        
        Poliitilised sündmused
        
        Inglise Rooside sõda 1455–1485 (See konflikt oli oluline Inglise kodusõda, mis lõppes Tudori dünastia võiduga ja millel oli oluline mõju Inglise poliitikale ja ühiskonnale.)
        
        Medici perekonna võimuletulek Firenzes 15. sajand (Medici perekond oli üks olulisemaid renessansiajastu sponsorite ja patroonide seas, toetades kunsti, kirjandust ja teadust, ning nende võim mõjutas oluliselt Firenze kultuurilist ja poliitilist elu.)
        
        Algus
        
        Keskaja lõpu kultuuriline elavnemine: 14. sajandi keskel algas Itaalias, eriti Firenzes, intellektuaalne ja kunstiline liikumine, mis oli suunatud klassikalise antiikaegse kultuuri taaselustamisele ja väärtustamisele.
        
        Humanismi ja klassikaliste tekstide uurimine: Renessansiaja alguses hakkasid humanistid uurima ja tõlkima klassikalisi tekste, eriti kreeka ja ladina keeles, ning see soodustas uue mõtteviisi levikut Euroopas.
        
        Firenze Medici perekonna võimuletulek: Medici perekond oli oluline renessansiajastu patroonide ja kunsti toetajate seas, kes mängisid olulist rolli Itaalia kunsti ja kultuuri edendamisel 15. sajandi alguses.
        
        Inimesed
        
        Leonardo da Vinci 1452–1519 (Itaalia renessansikunstnik, teadlane ja leiutaja, kes oli tuntud oma mitmekülgsete ande ja uuenduslike ideede poolest, nagu Mona Lisa ja lendav masin.)
        
        Michelangelo 1475–1564 (Itaalia renessansikunstnik ja skulptor, kelle looming hõlmab selliseid meistriteoseid nagu La Pieta ja Laatsarus.)
        
        Lahingud
        
        Itaalia sõjad 1494–1559 (See seeria konflikte hõlmas mitmeid Euroopa suurriike ja provintse, mis mõjutasid oluliselt Itaalia poliitilist maastikku ja kultuuri, sealhulgas renessanssi kunsti ja kirjanduse levikut.)
        
        Habsburgide-Valois' sõjad 1521–1559 (Sõjad Habsburgi ja Valois' dünastiate vahel olid osa suuremast võitlusest Euroopa üle ning mõjutasid oluliselt ka renessanssi kultuurilist ja poliitilist maastikku.)
        
        Leiutised
        
        Trükikunst umbes 1450. aastad (Johannes Gutenbergi leiutatud trükipress võimaldas raamatute massilist tootmist, mis laiendas teadmiste levikut ning aitas kaasa renessansiaja intellektuaalsele ja kultuurilisele arengule.)
        
        Lineaarne perspektiiv 15. sajand (Renessansikunstis arendati välja lineaarne perspektiiv, mis muutis kunstiteosed realistlikumaks ja sügavamaks, kujundades oluliselt maalikunsti arengut.)
        
        Lõpp
        
        Reformatsiooni algus: 16. sajandi alguses algasid reformatsiooniliikumised Euroopas, mis esitasid katoliku kirikule väljakutse ja mõjutasid oluliselt renessansiaja mõttemaailma ning kunsti- ja kultuuritegevust.
        
        Kontrareformatsioon: Katoliku kiriku vastus reformatsioonile oli kontrareformatsiooni algus, mis põhjustas kultuurilisi ja kunstilisi muutusi ning lõi aluse barokkstiilile, mis erines renessansiajastu esteetikast.
        
        Politisatsioon ja sõjad: 16. sajandil süvenesid Euroopas poliitilised pinged ja puhkesid mitmed sõjad, nagu Habsburgi-Valois' sõjad, mis suunasid tähelepanu poliitilistele ja sõjalistele küsimustele ning vähendasid renessansiajastu kunstilist ja kultuurilist mõju.
      - Poliitilised sündmused
        
        Magna Carta väljakuulutamine (1215): Inglismaa kuninga John I allkirjastatud dokument, millega piirati monarhi võimu ja tagati aristokraatia õigused, mis oli oluline samm absoluutse monarhia vastu võitluses.
        
        Esimese ristisõja algus (1096–1099): Lääne-Euroopa kristlased asusid ristisõdijateks, et vabastada Püha Maa moslemite käest ning see algatas ristisõdade ajastu, millel oli oluline mõju Lääne-Euroopa ja Lähis-Ida ajaloole.
      - Lahingud
        
        Kreeta saar 1204 (Veneetsia juhitud ristisõda, mis tulemusena võeti Konstantinoopoli, Bütsantsi pealinn, vallutati ning lõppes Bütsantsi impeeriumi lõpliku lagunemisega.)
        
        Agincourti lahing 1415 (Inglismaa ja Prantsusmaa vaheline lahing, kus Inglismaa väed, juhitud Henry V poolt, saavutasid võidu, mis tugevdas nende positsiooni Prantsusmaa suhtes ja mõjutas oluliselt saja-aastast sõda.)
      - Leiutised
        
        Rattaline arbalett 12. sajand (Tõhus relv, mis võimaldas suuremat täpsust ja pikemat ulatust kui tavaline arbalett, mõjutades oluliselt keskaegset sõjapidamist.)
        
        Tuulikud 11. sajand (Tuuleenergiat kasutav tehnoloogia, mis oli oluline keskaegsete veskite ja tööstusprotsesside jaoks.)
      - Inimesed
        
        Saladin 1137–1193 (Egiptuse sultan ja ajalooline islamiusuline kangelane, kes juhtis moslemite vastupanu ristisõdijate vastu ja vallutas Jeruusalemma tagasi 1187. aastal.)
        
        William Vallutaja 1028–1087 (Inglismaa vallutanud ja Normandia hertsogist kuningas, kes tõi kaasa normannide feodaalvalitsemise Inglismaal ja selle anglo-saksi kultuuri mõjutamise.)
      - Algus
        
        Euroopas algas suhteliselt aeglaselt ja pole täpselt määratletud mingi kindla sündmusega. Siiski võib pidada mõningaid olulisi sündmusi ja protsesse, mis aitasid kaasa keskaea algusele:
        
        Feodaalsüsteemi konsolideerumine: Feodaalsüsteemi areng ja konsolideerumine Euroopas algas juba varasematel aegadel, kuid 11. sajandil oli see juba laialt levinud ja mõjutas oluliselt ühiskonna struktuuri.
        
        Kastellani süsteemi teke: Kastellani süsteem, mis põhines kindluse ümber kogunenud kogukonnal ja selle juhil, kastellanil, aitas kaasa feodaalsüsteemi kindlustamisele ja keskaegsele kaitsestruktuurile.
      - Lõpp
        
        Keskaeg lõppes umbes 15. sajandi lõpus või 16. sajandi alguses, olenevalt piirkonnast ja konkreetsetest sündmustest. Üks võimalik lõpu märk on renessansi algus 14. sajandi lõpus Itaalias, mis tõi kaasa kultuurilise, kunstilise ja intellektuaalse ärkamise ning millele järgnes varauusaja periood. Teine võimalik lõpu märk on Euroopa avastusretkede algus 15. sajandi lõpus ja 16. sajandi alguses, mis avas tee uutele maailmadele ja tähistas Euroopa suuremat huvi avastuste, kaubanduse ja koloniseerimise vastu.
    - - Klovis I 466–511 (Merovingide dünastia rajaja ja Prantsusmaa esimene kristlik kuningas, kes ühendas Frankide kuningriigi ja aitas kaasa kristluse levikule Euroopas.)
      - Justinianus I 482–565 (Bütsantsi keiser, kelle valitsemisajal toimus suur laienemine, Rooma õiguse konsolideerimine ja Hagia Sophia ehitamine, mis kujundas oluliselt Bütsantsi kultuuri ja ajalugu.)
    - - Rahvasterändamine (Suurte rahvasterändamiste perioodil muutus poliitiline maastik dramaatiliselt, kuna hõimud rändasid ühest piirkonnast teise, moodustades uusi kuningriike ja segades olemasolevaid poliitilisi struktuure.)
      - Islamiseerimise levik (Islami levik Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas muutis poliitilist maastikku oluliselt, tekitades uusi islami impeeriume ja kalifaate ning mõjutades olemasolevaid poliitilisi jõude.)
      - Kuningriikide teke (Pärast Rooma impeeriumi lagunemist tekkisid Euroopas mitmed uued kuningriigid ja hõimuliidud, nagu Frankide kuningriik, Burgundia kuningriik, Langobardide kuningriik ja Bütsantsi impeerium. Need kuningriigid kujundasid varakeskaja poliitilist kaarti ning mõjutasid Euroopa ajalugu.)
    - - Ratas 4. sajand (Varakeskajal leiutati täisratas, mis oli oluline tehnoloogiline saavutus transpordi valdkonnas, võimaldades tõhusamat kaupade liikumist.)
      - Pliiats 10. sajand (Varakeskajal arendati välja pliiatsi eelkäijad, mis võimaldasid efektiivsemat kirjutamist ja kujutasid endast olulist edusammu kirjutamistehnoloogias.)
    - - Frankide ja Visigootide sõjad 5. sajand (Konfliktid Frankide ja Visigootide vahel mõjutasid oluliselt Lääne-Euroopa poliitilist maastikku ja aitasid kaasa Frankide kuningriigi kujunemisele.)
      - Arablaste vallutussõjad 7. sajand (Araablaste sõjad Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas aitasid kaasa islami levikule ja Araabia impeeriumi tekkimisele, mis muutis oluliselt Lääne-Aasia ja Põhja-Aafrika poliitilist dünaamikat.)
    - - Varakeskaeg algas peamiselt Rooma Lääne-Impeeriumi lagunemisega 5. sajandi alguses (umbes 476 pKr) ja kestis umbes 10. sajandini (umbes 1000. aastani). Samas võib mõnel alal varakeskaeg jätkuda ka hiljemini, näiteks Ida-Euroopas või teatud piirkondades, kus feudalism ja keskaegne ühiskondlik struktuur püsisid kauem.
    - - Varakeskaeg lõppes üleminekuga keskaega, millele eelnesid mitmed olulised sündmused, nagu Karolingide impeeriumi tugevnemine, Feodaalsüsteemi kujunemine ja renessansi alguse märgid.