Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
Eesti looduse ELURIKKUS - Coggle Diagram
Eesti looduse ELURIKKUS
METS
Tuntumad metsatüübid
-
Palumetsede kogupindala moodustab 23,5 % metsade pindalast.
-
Laanemetsad moodustavad kogu Eesti metsast umbes 25,6% ehk peaaegu 596 000 hektarit.
Soometsade kogupindala moodustab 51,8% metsade pindalast.
-
-
Põlismets - mets mis, on kaua aega ilma inimtegevuseta olnud.
Laialeheline mets - mets kus, puurindes valitsevad suhteliselt suurte lehtedega puud.
SOOD
Tuntumad sootüübid
Raba ehk kõrgsoo - üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht.Rabas on väga hõre puurinne.
Siirdesoo ehk üleminekusoo - üleminekufaas madal- ja kõrgsoo vahel, kus turbakiht on juba paksem ja põhjaveetoite roll hakkab vähenema.
Madalsoo - soo arengu algetapiks ning moodustunud veekogu kinnikasvamisel või maapinna soostumisel. Turbakiht ei ole madalsoos veel kuigi paks ja taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveest.
-
JÄRVED
5% EESTI PINDALAST ON KAETUD JÄRVEDE JA TEHISVEEKOGUTEGA. EESTIS ON LIGIKAUDU 1200 JÄRVE JA VEEHOIDLAT, MILLE PINDALA ON ÜLE 1 HEKTARI.
Tuntumad järvetüüpid
Oligotroofne ehk vähetoiteline järv - järv, millele on iseloomulik väga väike toitainete sisaldus ja üldjuhul vähene taimestik.
Eutroofne ehk rohketoiteline järv - järv, kus on suur toiteainete sisaldus. Nendes veekogudes on väike mineraalainete ja tavaliselt ka suur huumusainete sisaldus.
Düseutroofne ehk segatoiteline järv - järv, millele on iseloomulik suur biogeenide ja huumusainete sisaldus ning üldjuhul väike mineraalainete sisaldus.
JÕED
EESTI TERRITOORIUMIL ON TUHANDEID VOOLUVEEKOGUSIUD. NEIST 90% ON KUNI 10 KM PIKKUSED. VÄHEMALT 100 KM PIKKUSI JÕGESI ON EESTIS 12.
Eesti kõige pikkem jõgi on Emajõgi. Emajõgi voolab üldjoontes läänest itta(Võrtsijärvest-Peipsi järve). Emajõgi on 99,3km pikk.
-