Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
Inimese elundkonnad - Coggle Diagram
Inimese elundkonnad
Seedeelundkond
-
Magu- meenutab kurrulist lihaseliste seintega kotti, kus algab valkude seedimine, säilitatakse toitu, et seda väikeste portsjonite kaupa peensoolde väljutada.
-
Peensool- seedekulga kõige pikem osa. Peensooles lõppeb seedimine ning algab toitainete imendumine verre ja lümfi
Neel- lehtrikujuline lihaseline elund, kus ristuvad õhu ja toidu liikumisteed.
Jämesool- seedekulga lõpposa kus jõuavad lõpule seedeprotsessid, imenduvad vesi ja mineraalsoolad. Samuti toimub jämesooles väljaheidete moodustamine.
Suuõõn-asuvad hambad, mis peenestavad toitu, ning keel, mis aitab toidul süljega seguneda.
Sisenõrenäärmed
Käbikeha hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks ärkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmentide sünteesi.
Sugunäärmed toodavad suguhormoone mis mõjutavad sootunnuste arengut. Sugunäärmed hakkavad tööle murdeeas.
Kõhunääre- toodab insuliini mis reguleerib meie veresuhkru taset. Samuti toodab kõhunääre glükagooni
Neerupealised toodavad adrenaliini mis kiirendab ainevahetust, valmistades organismi ette pingutuseks, s.o ohule reageerimiseks.
Kõrvalkilpnäärmed on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed, nad kaaluvad ligikaudu 0,1 grammi. Asuvad kõri piirkonnas ning toodavad hormoone mis reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Kaltsiumit ja fosforit on vaja luukoe normaalseks arenguks.
Kilpnääre on inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis kaalub umbes 40 grammi. Kilpnääre paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Tema hormoonid mõjutavad organismi kasvamist ja arengut ning ainevahetuste kiirust.
Ajuripats -herneterasuurune sisesekretsiooninääre mis juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. Lisaks toodab ta kasvuhormooni ja endorfiine ehk heaoluhormoone ning reguleerib suguelundite ja luustiku arengut.
-
Hingamiselundkond
Kopsud -on hingamiselundid, milles toimub gaasivahetus. Nad paiknevad rindkere õõnes, täites selle peaaegu täielikult ning neid katab õhuke, libe, sidekoeline kopsukelme. Kopsude vahele jääv õõs on täidetud vedelikuga mille ülesanne on vähendada hõõrdumist.
Kõri- on hääletekkeelund mis asub hingetoru ülemises osas. Seal paiknevad häälekurrud, mille vahele jääb häälepilu. Häälepilust läbiminev õhk paneb häälekurrud võnkuma ja tekitab helisid.
Hingetoru -on torukujuline elund, mida mõõda õhk pääseb kopsudesse.
Hingamisteed algavad ninaõõnega, mis koosneb luust ja kõhrest. Teda ümbritsevas limaskestas on palju veresooni.
Erituselundkond
Nahk- eritab higi. Higi koosneb veest, ainevahetusjääkidest ja mineraalsooladest.
-
Neerud- inimese peamised eritusorganid. Neerud kontrollivad vee ja soolade sisaldust organismis ning tagavad uriini tekke.
-
Immuunsüsteem
Lümfisõlmed- elundid, mis paiknevad lümfisoonte koondumiskohtades. ülesanne on filtreerida ja puhastada läbivoolavad lümfi ning hävitada haigustekitajaid.
Harkelund- asub rinnaku taga ning seal valmivad osa lümfotsüütidest. Täiskasvanul harkelund taandareneb.
Lümf-värvitu ja läbipaistev koevedelik, mis liigub lümfisoontes ja sisaldab lümfotsüüte, rasvaosakesi ning koevedelikust pärit olevaid aineid.
Põrn- asub kõhuõõnes ning hävitab haigustekitajaid, puhastab organismi mürkainetest ning lagundab punaseid vererakke.
Vereringeelundkond
Väike vereringe
Tema ülesandeks on uuendada vere hapnikuvarusid, et varustada keharakke hapnikuga.
-
-
-
-
Suguelundkond
Mees
Eesnääre- väike organ, mis paikneb põie all häbemeluu taga ja pärasoole ees ja mis kaalub umbes 20 gr. Eesnääre reguleerib lihastööd nõudvaid urineerimise ja seemnepursete protsesse.
Munandikotis paiknevad munandid kusjuures vasakpoolne munand asetseb tavaliselt veidi madalamal kui parempoolne, samuti ei pruugi munandid olla päris võrdse suurusega.
Munandimanus -on pehmem osa, mis paikneb munandi peal sellesse koonduvad seemnetorukesed ja algab seemnejuha, mis on umbes 50 cm pikk.
-
Munandid- asuvad munandikotis, mis on vaheseinaga kaheks eraldatud, alustavad tööd 12-15 aastaselt ning nendes paljunevad ja valmivad seemnerakud.
Naine
Munajuha- munasarjast emakani viiv juha, mille kaudu munarakk emakasse liigub.
Tupp- 7-10 cm pikkune elastsete seintega pilujas-torujas elund väikevaagna keskosas, emakast allpool. Tupe ülemine osa viib emakasse ja alumine osa viib tupeesikusse, mis on tütarlastel
Emakas- enamiku emaste imetajate (sealhulgas naise) ja mõningate teiste selgroogsete suguelund, milles loode areneb.
Munasarjad- asetsevad kahel pool emakat. Nad on sugunäärmed, mis toodavad naissuguhormoone. Samuti valmivad seal ka naissugurakud ehk munarakud.
Katteelundkond
nahk-
Kaitseb organeid väliste vigastuste, UV-kiirguse, haigustekitajate ja liigse veekaotuse eest
-
On erituselundiks, mille kaudu eritub mõningaid jääkaineid näiteks vett ja soolasid
-
Meeleelund, mille kaudu tunneme valu, sooja, külma ja puuteärritusi.