Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
Okasmetsad, Pildid, Kasutaud kirjandus - Coggle Diagram
Okasmetsad
Inimtegevus
Okasmetsavööndi aladel on järgmised riigid: Venemaa, Kanada, Norra, Rootsi ja Soome.
Inimeste tegevus okasmetsavööndis on peamiselt seotud metsaga. Metsa raiutakse kütteks ja ehitusmaterjaliks.
Puitu kasutatakse paberi ning tselluloosi valmistamiseks.
Inimesed kütivad seal ka palju karusloomi.
Okasmetsavööndis leidub ka maaravaris nagu näiteks: Naftat, maagaasi ja mitmesuguseid metallimaake.
Okasmetsavööndi lõunapoolsemas osas elab palju inimesi. See on tiheda asustusega maa-ala.
Kliima
Okasmetsade piirkonnas esineb neli aastaaega.
Talv on pikk ja külm.
Suvi on okasmetsas küll soe, aga lühike. Selle jooksul ei jõua sulada kogu sügavalt külmunud maapind.
Okas metsas esineb igikelts.
Loodusvöönd
Põhja pool on okasmetsad. Okasmetsad jäävad tundrast lõuna poole.
Parasvöötme metsad koosnevad kahest erinevast loodusvööndist: okasmetsa-vööndist ning sega- ja lehtmetsa-vööndist.
Okasmetsa nimetatakse sageli ka taigaks.
Okasmetsadest lõuna suunas laiuvad sega- ja lehtmetsad. Okasmets on maailma kõige suurema pindalaga loodusvöönd.
Veestik, mullastik
Okasmetsavööndis sajab suvel piisavalt. Talved on külmad.
Külmade ilmadega on aurumine lume ja jää pinnalt väike. Sellepärast on okasmetsavööndis palju niiskust.
Kuna okasmetsa vööndis on talv pikk ja suvi lühike siis ei jõua maapind ära sulada vaid on sügavalt külmunud.
Taimestik
Okasmetsavööndis kasvavad peamiselt okaspuud. Seal kasvavad: kuusk, seedermänd, lehis. Lehis on ainuke okaspuu, mis sügisel oma okkad langetab.
Lehtpuid kasvab okasmetsas vähe. Seal kasvavad ainult külma taluvad lehtpuud: kask, lepp, haab, paju.
Loomastik
Tuntumad karusloomad on pruunkaru, ilves, orav, soobel, naarits, jänes, hunt, rebane, metssiga.
Okasmetsas elab palju karusloomi. Karusloomadel on tihe ja paks karvkate. Selline karvkate kaitseb neid karmi talve ajal külma eest.
Pildid
- Pruunkaru
- Igikelts
- Okaspuudevöönd
Kasutaud kirjandus
https://www.opiq.ee/kit/321/chapter/18078
