Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
Veestik - Coggle Diagram
Veestik
Põhjavesi
Põhjavee all mõistetakse kogu maasisest vaba vett, mis täidab kivimite ja setete poore, lõhesid ja muid tühimikke. Põhjaveemaardlad üheskoos soodega on olulised puhta magevee reservuaarid.
-
-
-
Euroopa mered
Sisemered
Vahemeri
-
-
Läänemeri on madal, selle keskmine sügavus on vaid 50 m. Kõige sügavam koht (459 m)
Läänemeri on poolsuletud sisemeri, mis vahetab vett Põhjamere ja selle kaudu Atlandi ookeaniga läbi kitsaste ja madalate Taani väinade.
-
-
-
-
-
Sood
Soo areng algab madalsoona. Madalsoo saab enamiku toitaineid ümbritsevatelt nõlvadelt pinna- või põhjaveega. Kui sood toidab surveline põhjavesi, tekib allikasoo.
Turbalasundi kasvades soopind kerkib ning läheb üle siirdesooks. Siin kasvavad mätastel tüüpilised rabataimed (turbasamblad, tupp-villpea, jõhvikas), mätaste vahel lohkudes aga madalsootaimed (tarnad, sookastik, soo-sõnajalg).
Kui soopind kumerdub, muutuvad veerežiim ja soopinna mikroreljeef ning kujuneb kõrgsoo ehk raba. Tekivad älved – vesised ja mudased laigud –, mis arenevad edasi rabale iseloomulikeks veekogudeks ehk laugasteks.
Soo kui maastik ja ökosüsteem on paljudes Euroopa riikides muutunud harulduseks. Suur osa Lääne-Euroopa soodest on kuivendatud, et teha ruumi laienevatele asulatele või põllumaadele.
-
