Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
Ehitusmaterjalid - Coggle Diagram
Ehitusmaterjalid
-
Lumest linn
Lumest ja jääst elamu võib esmapilgul ebaharilik tunduda, ent inuittidele on lumi traditsiooniline ehitusmaterjal. 
Väga külmades oludes võib lumest elamu ehk iglu olla otstarbekas, sest seda on lihtne ehitada.
Iglu pakub kaitset halva ilma eest ja lumi toimib tänu jääkristallide vahelisele õhule hea soojusisolaatorina.
Kivimid. Graniit
Kivist hooned on vastupidavad ning nende eluiga on väga pikk. Kivim on tugev ehitusmaterjal ja seetõttu kasutatakse seda palju.
Kivimid koosnevad mineraalidest, mis on looduslikku päritolu kindla keemilise koostise ja kristallstruktuuriga ühendid või lihtained.
Tard- ja moondekivimeid, mida kasutatakse ehituses, nimetatakse ka raud- ehk maakivideks. Üks levinuim raudkivi on teralise välimusega punase- ja hallikirju graniit.
Erinevat värvi terakesed graniidi koostises on erinevad mineraalid. Valged või valkjashallid terakesed graniidis on kõva mineraal kvarts, mille moodustab SiO2.
-
Paas
Paas ehk paekivi on üldine nimetus settekivimitele, mis koosnevad peamiselt karbonaatidest. See hallikas kivim on Eesti rahvuskivi, mis on pehmem ja paremini töödeldav kui raudkivi.
Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel on paas kergesti kättesaadav, mistõttu on sellest valmistatud palju ajaloolisi ehitisi.
Kuigi paas on küllaltki vastupidav, on karbonaadid pae koostises tundlikud happesademete suhtes.
Pae tähtsaimad liigid Eestis on lubjakivi ja dolomiit. Lubjakivi koosneb peamiselt kaltsiidist, mille põhikoostisosa on kaltsiumkarbonaat.
Lubjakivist on sajandeid laotud müüre, ent tänapäeval kasutatakse seda harilikult teiste ehitusmaterjalide toorainena.
Killustik, kruus, liiv ja savi
Killustikku saadakse nii raud- kui ka paekivi purustamisel.
-
Tsement ja betoon
Väga tähtis sideaine on tsement, mida valmistatakse lubjakivi ja savi peenestatud segu kuumutamisel kõrgel temperatuuril (~1400 °C). Suurel kuumusel kaltsiumkarbonaat (CaCO3) laguneb ning tekib kaltsiumoksiid (CaO).
Kaltsiumoksiid moodustab saviga reageerides kaltsiumsilikaate. Kõrgel temperatuuril moodustuvad kõvad tükid ehk tsemendiklinker, mille jahvatamisel pulbriks saadaksegi tsement.
Kui lisada sellele vett ja liiva, tekib tsementmört, mis kõvastub juba tundide jooksul, sest vesi seostub silikaatidega.
Tsementmört on peaaegu täiesti asendanud traditsioonilise lubimördi. Lubimördi saamiseks tuleb lubjakivi kuumutamisel tekkinud kaltsiumoksiid segada vee ja liivaga.
Kui kaltsiumoksiid ehk kustutamata lubi puutub kokku veega, toimub energiline reaktsioon, mille käigus eraldub palju soojust ja mida nimetatakse lubja kustutamiseks.
Kui tsementmördile lisada kruusa või killustikku, saadakse üsna tugev ja odav betoon.
Betoon peab hästi vastu survele, raudarmatuur aga talub ka painutamist ja tõmbamist.
Raudbetoon on väga hea liitmaterjali näide, sest selle koostisosade omadused on ühte materjali koondatud.
Tellised
Telliseid osati teha juba aastatuhandeid enne kristlikku ajaarvamist Vana-Egiptuses ja Mesopotaamias.
Traditsiooniline telliste põhikomponent on savi, ent sageli nimetatakse tellisteks kõiki risttahukakujuliseks vormitud ja müüriladumiseks sobilikke tehiskive.
Kui kuumutada savi allpool sulamistemperatuuri, paakub see tugevaks poorseks massiks
Valged silikaattellised saadakse kõrge rõhu all liiva, lubja ja vee segu kuumutamisel.
Silikaattellised on vastupidavad ja ilmastikukindlad, kuid pole kuumakindlad ega sobi küttekollete või suitsulõõride ehitamiseks nagu põletatud tellised.
Klaas
Klaasiks nimetatakse ebakorrapärase aatomite paigutusega tahket materjali, mis harilikult on läbipaistev.
Klaasi peamine lähteaine on võimalikult puhtast ränidioksiidist koosnev kvartsliiv.
Kuigi kvartsklaasi saab valmistada ainuüksi ränidioksiidist, muudab SiO2 kõrge sulamistemperatuur (üle 1700 °C) selle kalliks ja keerukaks.
Saadud klaasil ei ole kindlat keemilist valemit, tegemist on silikaatide seguga, mille valemit väljendatakse oksiidide sisalduse kaudu.
Raud(II)ühendid muudavad klaasi roheliseks ja raud(III)ühendid punakaspruuniks, mistõttu tuleb aknaklaasi valmistades kasutada võimalikult vähe rauaühendeid sisaldavat kvartsliiva.
Tavaline klaas on kõva, aga habras materjal, mis on läbipaistev nähtava valguse suhtes, kuid neelab suure osa ultraviolettkiirgusest.
Klaasvill ja vahtklaas on head soojusisolatsioonimaterjalid. Klaasvillaks nimetatakse villalaadset materjali, mis koosneb klaasist tõmmatud kiududest.
Vahtklaas on poorne klaas, milles on ohtralt gaasimulle.
-