Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
Eesti geoloogiline ehitus ja pinnavorm - Coggle Diagram
Eesti geoloogiline ehitus ja pinnavorm
Eesti geoloogiline ehitus
Pealiskord
Aluskorra peal lasub settekivimitest (savid, liivakivid, lubjakivid) moodustunud pealiskord.
Pealiskorra kivimeid katavad hilisemad jääaegsed ja jääajajärgsed setted, mida nimetatakse pinnakatteks. See tekkis enamasti Kvaternaari ajastul
Vanimaid pealiskorra kivimeid, mis Eestis paljandub, on Kambriumi ajastu sinisavi, mida võime näha paekalda järsakutel.
Sinisavi kihtidel lasuvad Kambriumi ja Ordoviitsiumi liivakivid ja neil omakorda lubjakivid.
Pinnakatte kujunemine
Devoni ajastu lõpust kuni Kvaternaari alguseni (1,5–2 miljonit aastat tagasi) oli Eesti maismaa, kus valdasid kulutusprotsessid. Seetõttu puuduvad meil nooremate ajastute (Karbon, Perm jt) settekivimid.
Kvaternaari setetest kujunenud pinnakate on erinevate mandrijäätumiste (mida arvatakse olevat olnud 3–6) tagajärg. Need kujundasid sügavaid orge ja vormisid künkaid. Jääliustikud ja nende sulamisveed kandsid Skandinaavia mäestikust siia rohkesti materjali. Jääsulamisveest tekkinud järved katsid Eestit veel kaua pärast liustike taandumist.
Liustikud sulasid Eesti alalt lõplikult umbes 11 000–13 000 aastat tagasi. Territoorium hakkas seejärel järk-järgult mere alt vabanema, kujunes muld- ja taimkate.
Aluskord
Koosneb kurrutatud moonde- ja tardkivimitest.
Aluskorra kivimid näiteks graniit, gneiss, kilt on aga näha Soome ja Rootsi kaljumaastikel.
Aluskord Eestis ei avane
Eesti klindid
Kõige järsem paekalda lõik on tuntud Päite pangana. Enam-vähem püstloodne astang küünib siin jalamilt kõrgemale kui 20 m.
Põhja-Eesti paekallas ehk klint on osa ligi 1200 km pikkusest Balti klindist, mis algab Ölandi saare lähistelt merepõhjast ja kulgeb üle Läänemere põhja ja kirdesse, üle Põhja-Eesti ranniku kuni Laadoga järveni.
Balti klint ja Eesti klindilõigud on kandideerinud UNESCO maailmapärandi nimekirja.
Teine, nn Lääne-Eesti klint, ühendab Saaremaa põhjarannikut ja Ojamaa (Gotlandi) saart. Selle pikkuseks on loetud ligi 500 km ja ta asub Balti klindist vaid poolsada kilomeetrit lõunas või idas.
Eesti pinnamood
Eesti pinnamoe kujunemine
Eesti pinnavormid
Euroopa tasased alad
Maavarad
Kivi- ja pruunsüsi
Kivi- ja pruunsöevarud on Euroopas suuremas osas ammendatud, sest pikka aega kasutati sütt rauamaagist terase sulatamiseks ja energiatootmiseks.
Praeguseks on kivisöe kaevandamine oluliselt vähenenud (EL-s 1990–2020 perioodil 80%), rohkem kasutatakse naftat ja gaasi. Kui nafta ja gaas muutuvad turul liiga kalliks või napib neid sootuks, võidakse uuesti pöörduda kivisöe poole
Suurimad söevarud on leitud Ukrainas (Donbassis), Poolas ja Tšehhis (Sileesias) ja Saksamaal (Ruhris ja Saksimaal).
Euroopa maavarade leiukohad
Ülemaailmse tähtsusega on siin kaevandatavad rauamaak, pruun- ja kivisüsi, elavhõbe, nafta, keedusool, boksiit, väävel.
Tööstuse jaoks tähtsaimat – rauamaaki – leidub rohkem Venemaal, Ukrainas ja Rootsis.
Maavara on maapõues leiduv orgaaniline või anorgaaniline aine, mida on võimalik töödelduna majanduslikult tasuvalt kasutada.
Maavarad jaotatakse tahkeiks, vedelaiks ja gaasilisteks, kasutusotstarbe ja koostise järgi kütteaineteks, metallilisteks ja mittemetallilisteks maavaradeks.
Maagaas
Suurimad maagaasi leiukohad on Põhja-Hollandis, Edela-Prantsusmaal, Põhja-Itaalias ja Põhjameres (Norra).
Gaasi ostmine Venemaalt on seotud riskidega nagu hinnamanipulatsioon, poliitilised nõudmised jne. Veeldatud gaasi turg on kiiresti kasvamas ja see peaks gaasiturgu tasakaalustama.
Metallid ja mittemetallid
Vasekaevandusi leidub Poolas, Rootsis, Serbias, Portugalis.
Hertsüünia kurrutuses (Alpidest põhja pool, Kesk-Euroopas paiknevad mäestikualad) leidub värviliste metallide (vase ja elavhõbeda) maake.
Elavhõbe on looduses haruldane aine, mis kuulub mitmete mineraalide koostisse. Elavhõbeda saamiseks kaevandatakse kinaveri, mille suurimad ja juba antiikajast tuntud leiukohad on Hispaanias Almadenis.
Alpi kurrutuse piirkondades (Ungaris, Kreekas) leidub suuri boksiidi leiukohti. Sellest alumiiniumimaagist toodetakse alumiiniumi. Suurimad alumiiniumi tootjad on Norra ja Saksamaa.
Leidub ka kaalisoola (Rumeenias, Saksamaal, Suurbritannias, Valgevenes), keedusoola (Saksamaal) ja väävlit (Itaalias, Poolas, Lääne-Ukrainas).
Nafta
Nafta on üks olulisemaid maavarasid, mida kasutatakse kütuse- ja keemiatööstuse toorainena. Nafta hind määrab ka paljude teiste kaupade hinnad.
nõos. Euroopa suurimad varud paiknevad Põhjameres. Kõige noorem on tekkelt Karpaatide eelmäestiku nafta.
Nafta tarbimine on viimastel aastakümnetel aeglaselt kasvanud. Enamasti on suuremad riigid ka suuremad tarbijad, tarbimine elaniku kohta ei erine neis märkimisväärselt.
Euroopa mägised alad
