Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
Loodusvööndid - Coggle Diagram
Loodusvööndid
Jäävöönd
Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga.
Aasta ringi negatiivsed temperatuurid jäävööndis ei võimalda kasvada suurematel maismaataimedel. See eest leidub mikroskoopilisi vetikaid ja seeni, mis kasutavad soojemate ilmade korral jää ja lume pinnale tekkivaid ajutisi sulanud laike.
Kuna rohelisi taimi kui peamisi orgaanilise aine tootjaid on ülimalt vähe, on ka loomastik väga liigivaene. Põhjapoolkeral, kus see vöönd levib suuremas osas ookeani kohal, toitub loomastik peamiselt mereandidest. Nii näiteks toitub selle ala suurim kiskija jääkaru kaladest ja hüljestest, need aga jääall omakorda väiksematest kaladest.
Püsiv inimasutus jäävööndis üldiselt puudub. Gröönimaa külmakõrbes elavad aga inuitid, keda võib pidada maailma kõige karmimate kliimatingimustega kohastunud rahvaks. Nad on osavad kalastajad ja hülgekütid, kes varem elasid lumest onnides ehk igludes ning kes liiguvad jää- ja lumeväljadel koerarakendis kelkudega
Jäävööndisse paiknevad riigid on Gröönimaa, Venemaa, Norra ja Antartika (manner).
Tundra
Lühike suvi tundras on polaarpäevade tõttu külla valgusküllane, kuid jahe ja niiske. Seega jääb taimekasvuperioodki lühikeseks. Talved on lumevaesed, tugevate tuultega ning polaaröö tõttu pimedad ja külmad.
Tundra- ja metsatundra mullastik on nõrgalt arenenud. Igikelts ei võimalda mullal sügavuti kujuneda ja kidur taimestik ei anna kuigi palju orgaanilisi jäänuseid, millest saaks tekkida huumus. Pealegi ei soodusta lühike ja jahe suvi mikroorganismide tegevust.
Tundra on kaetud sammalde, samblike ja puhmastaimedega. Talvise pakase käes külmub õhukese lumega kaetud tundra pinnas ja selles olev vesi. Jää paisub ja maa lõheneb. Tekkinud külmalõhedesse kannab tuul paksemalt lund ja loob seal taimedele soodsamad talvitumistingimused.
Eluga tundravööndi karmis kliimas on kohastunud võrdlemisi vähe loomi. Need vähesed või jaotada paikseteks ja rändasukateks. Paiksed loomad on üldiselt suure ja kompaktse keha ning paksu karvkattega, mis muutub talvel heledaks, suvel aga tumedaks.
Tundravöönd on inimasutuseks üks karmimaid piirkondi maailmas. Pikk ja külm talv. mis vaheldub lühikese ja jaheda suvega, pakub inimestele äraelamiseks üpris vähe võimalusi.
Tundras paiknevad riigid on Kanada, Alaska, Gröönimaa, Soome, Norra ja Venemaa.
Vahemereline põõsastik ja mets
Vahemerelised põõsastikud ja metsad levivad piirkondades, kus valitseb kuiv ja päikesepaisteline suvi ning jahe ja vihmane talv.
Kuna vahemerelise taimestikuga loodusvööndi pindala on suhteliselt väike ja ruumiliselt tugevasti killustatud, esineb siinses elustikus rohkesti haruldasi ja väga piiratud levikuga taimeliike. Ülekaalus on enamasti põõsastikud, kus kasvavad salvei, rosmariin, oleander, mis sisaldavad rohkesti eeterlike õlisi.
Vahemerelise vööndi loomastikusleidub vähe ainuüksi sellele vööndile omaseid loomaliike. Enamasti elutsevad siin naabervööndite või veelgi laiema levikuga loomad.
Siin tekkisid ja saavutasid oma võimsuse ajaloost tuntud riigid Egiptus, Kartaago, Vana Kreeka ja Vana Rooma.Vahemere vöönd on maailma üks tihedama inimasutusega piirkondi.
Vahemereline põõsastik ja metsa vööndis paiknevad riigid on Hispaania, Itaalia, Türgi, Austraalia, Aafrika, Kreeta ja Lõuna- Ameerika.
Parasvöötme Sega- ja lehtmets
Kuna metsad on oma ulatuslikul territooriumil väga eriilmelised, erineva kujunemisloo ja arengurütmiga, eristatakse omaette vöönditena leht- ja segametsa ning okasmetsa- ehk taigavööndit.
Leht- ja segametsavööndi metsad on tuntud oma sügisese värvikirevuse poolest. Eriti värviküllased on Põhja- Ameerika vahtrametsad. Lehtmetsavööndi metsades on puurindes ülekaalus tamm, pöök, valgepöök, vaher, pärn, saar, jalakas, kastan, pähklipuu, Ameerikas ka hikkoripuu.
Peamised mullad on toitainerohked pruunmullad. Sügisel maapinnale ladestunud orgaaniline aine laguneb intensiivselt järgmisel kevadel. Pruunmulla profiilis valitseb enam-vähem ühtlaselt pruun värvus, huumust on mõõdukalt ning raua ja alumiiniumiühendid on püsivad.
Parasvöötme metsavööndi merelisema kliimaga osas on maailma soodsaimad tingimused inimeste eluks. Soe ja niiske suvi, pehme talv, produktiivsed mullad ja metsade rohkus on tiheda asustuse peamiseks eelduseks. Tiheda inimasustusega käib kaasas linnade ja maa asulate rohkus, mida omavahel ühendab tihe teedevõrk.
Loomad on tüüpilisemad seemnetest, pähklitest ja tammetõrudest toituvad ja ka kõigesööjad imetajad. Enamik neist on kohastunud aktiivseks eluks aasta läbi, vaid mõned jäävad talveunne. Kiskijaid ja muid ulukeid on ohtra küttimise ja tiheda asustusee tõttu väheks jäänud.
Sega- ja lehtmetsa vööndil paiknevad riigid on Ameerika ühendriigid, Saksamaa, Norra, Rootsi, Taani, Uus-Meremaa, Austraalia ja Jaapan.
Parasvöötme rohtla
Parasvöötme rohtlad levivad mandrite siseosas ja rannikuil, mida uhuvad külmad hoovused. Need on alad, kus aurumine ületab aastase sademete hulga mistõttu kliima on kuiv. Rohtlas sajab suhteliselt vähe, 350-550 mm, ja sademed jaotuvad aasta jooksul väga ebaühtlaselt.
Rohlavööndi iseloomulikeks taimedeks on kuivalembelised tihedapuhmikulised kõrrelised. Euraasia steppides kasvavad stepirohud, stepi-aruheind ja sale haguhein.
Parasvöötme rohtlad levivad savikatel ja lubjarikastel setetel - lõssil. Rikkalik rohttaimestik annab igal aastal rohkesti taimejäänuseid, mis ladestuvad mullapinnale või mulda.
Parasvöötme rohtlad, sealhulgas nii Euraasia stepid, Põhja- Ameerika preeriad, Ungari pustad kui ka Lõuna- Ameerika pampad, on pika aja vältel olnud tugevasti mõjutatud inimtegevusest.
Parasvöötme rohtlate loomastik on savanniga võrreldes üsna liigivaene. Suurem osa neist on pisiimetajad, närilised, kellest enamik elab urgudes ja toitub stepitaimedest.
Parasvöötme rohtla vööndi kuuluvad riigid on Lõuna- Ameerika, Põhja- Ameerika, Ukraina, Kasahstan ja M
Kõrbe
Kõrbed ja poolkõrbed levivad kuuma ja kuiva troopilise kliimaga aladel ning hõlmavad ligikaudu veerandi kogu maismaa pindalast. Õhk on kõrbes väga kuiv, taevas pilvitu ning sademeid langeb harva.
Kõrbevööndi mullad sisaldavad väga vähe huumust ja on seetõttu ühtlaselt helehallid. Tugeva päikesekiirguse toimel tõuseb osas muldadses, kus põhjavee tase on kõrgem, maasisene vesi sügavamatest kihtidest pinnale ja aurub.
Kõrbevööndis kasvavad peamiselt põõsad ja poolpõõsad, mis on osalt igihaljad, osalt heitlehised. Nende lehed on väikesed ning tihti asendunud okastega.
Nii nagu taimed, on ka kõrbeloomad kohastunud eluks veevaeses keskonnas. Enamikule loomadele on iseloomulik öine eluviis, päevase kuumuse eest otsivad nad varju maa sees. Kõrbeloomad on enamasti heledavärvilised ja jäävad liiva taustal sageli nähtamatuks.
Sõna kõrb tähistab enamikus maailma keeltes inimtühja, asustamata maa-ala. Ja tõesti kõrbevöönd on maailma üks hõredama asustusega loodusvööndeid, sest tingimused inimeste eluks ja majandamiseks on seal väga ebasoodsad.
Kõrbe vööndisse kuuluvad riigid on Aafrka, Austraalia, Lõuna- Ameerika, Põhja- Ameerika, Saudi- Araabia, Iraak, Iraan, Afghanistaan, Mongoolia ja Usbekistan.
Savann
Kõige tüüpilisem lähisekvatoriaalne mussoonkliima on umbes 10. ja 20. laiuskraadide vahemikus. Aasta jaguneb seal kaheks enam-vähem võrdse pikkusega aastaajaks niiskeks ja kuivaks
Savannides valitsevad ferraliitmullad. Niiskel aastajal katab neid sageli vesi, kuid kuival aastaajal kuivavad mullad tavaliselt läbi ja maapinnale moodustub punast telliskivi meenutav kõva kiht.
Taimkattes valitsevad kõikijal 1-2m kõrgused kõrrelised. Neil on tihe ja tugevasti põimunud juurestik, mis kasutab ära kogu sajuperioodil mulda imbunud niiskuse. Levinud on akaaatsiad, palmid ja pudelpuud.
Savannide loomastik on liigirikas, seal on palju rohusööjaid imetajaid. Nad saavad koos eksisteerida seetõttu , et toituvad erinevatest taimedest ja taimeosadest ning eri ajal. Paljud neist liiguvad savannis ringi karjadena.
Aafrika savannid on maailma ühed vanemad asustatud alad. Tänapäevalgi kasvab rahvastik seal kiiremini kui paljudes teistes maailma regioonides.
Savanni vööndi kuuluvad riigid on Lõuna- Ameerika, Nigeeria, Sambia, Austraalia, India ja Hiina.
Parasvöötme okasmets
Taigavööndis valitseb jahe ja niiske suvi ning külm talv. Sademetevaesetes teravalt mandrilise kliimaga aladel annab vajalikku niiskust igikeltsa pindmise kihi sulamine.
Taigavööndi maastikele annavad ilme okasmetsad ja sood. Okasmetsad on kliima ja kasvukoha suhtes väga tundlikud ning seetõttu valitsevad erinevate piirkondade puurindes erinevad okaspuuliigid. Okasmetsades domineerivad ainult neli puude perekonda; igihaljad mänd, kuusk ja nulg ning suve haljas.
Nõrgalt arenenud rohustusega okasmetsade all kujunevad leedemullad, millel huumushorisont puudub. Kuna sademeid langeb rohkem, kui jõuab auruda, imbub vee ülejääk pinnasesse. Selle all kujuneb tumedat tuhkijashall toiteainevaene leedehorisont.
Kõige iseloomulikumad asukad on paksu karvakattega kiskijadnt hunt ja rebane, kes peavad jahti suurtele ja väikestele taimtoidulistele imetajatele.
Maavararikastes piirkondades tegeledakse maavarade kaevandamisega ja maakide rikastamisega. Näiteks on Siberi okasmetsade ja tundra siirdealal avastatud nafta ja gaasimaardlaid, Rootsis kaevandatakse raua-, Soomes vasemaaki.
Okasmetsavööndis paiknevad riigid on Ameerika ühendriigid, Kanada, Norra, Rootsi, soome ja venemaa.
Ekvatoriaalne vihmamets
Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitseb palav ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus aastaaegu pole võimalik eristada. Kuude keskmine õhutemperatuur on +25C või enam ja sademeid langeb aastas harilikult 2000mm ringis
Loomade vahel valitseb väga tugev konkurents, et piisaval hulgal toitu hankida ja ellu jääda. palju on erinevat liiki imetajaid, linde, roomajaid, putukaid ja kalu. Ekvatoriaalse vihmametsa loomad ja linnud on väga lärmakad, mistõttu on mets väga kära rikkas.
Ekvatoriaalsete vihmametsade punasevärvilisel puna- ehk ferralliitmullad on kujunenud peamiselt keemiliselt murenenud lähtekivimil. punase värvi annab mullale raua- ja alumiiniumoksiidide rohkus.
Vihmametsad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, pidurdades kasvuhooneefekti ja ühtlustades veeringet. Ekvatoriaalsed vihmametsad on maailma liigirikkamad ja vanemaid ökosüsteeme. Kuigi nad katavad vaid 6% maakera pinnast, elab seal üle poole kõigist taime- ja loomaliikidest.
Vihmametsade põliselanikud on tõrjutud enamjaolt mandrite ja saarte siseosa ürgmetsadesse. paarikümneliikmelised pered rändavad ringi, kütivad loomi, kalastavad ja korjavad metsaande nii nagu nende esivanemad sadade ja tuhandete aastate eest.
Ekvatoriaalse vihmametsa vööndi kuuluvad riigid on Lõuna- Ameerika, India, Hiina, Aafrika, Uus- Guinea ja Austraalia
