Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
Küberturvalisus, Küberturvalisuse kolm turbe-eesmärki, Küberturvalisuse…
Küberturvalisus
Risk ja oht
Küberkius
-
Kategooriad
Verbaalne küberkiusamine
Sotsiaalne küberkiusamine
Psühholoogiline küberkiusamine
Seksuaalne küberkiusamine
Füüsiline küberkiusamine
doxing on tegevus või protsess, mille käigus otsitakse ja avaldatakse internetis konkreetse isiku kohta privaatset või tuvastavat teavet.
happy slapping on tava, mille puhul rühm inimesi ründab mobiilseadmes juhuslikult võõrast inimest.
sekstimine on seksuaalse alatooniga sõnumite, piltide või fotode saatmine, vastuvõtmine või edastamine mobiiltelefoni, sotsiaalmeedia või meili teel.
Veebiründed ja ohud
Otsepääsuga rünne (Direct access attack),
Teenusetõkestamise rünne,
ummistus (Denial of service attack),
Võrguliikluse pealtkuulamine/nuuskimine (Sniffing),
Vahendusrünne (man-in-the-middle-attack (MITM)),
Paroolirünne (Password attack)
parooli ründed jagunevad:
Toorejõu rünne (Brute-force attack)
Sõnastikrünne (Dictionary attack)
Tugev parool peaks olema suur- ja väiketähtede, numbrite ja erimärkide kombinatsioon. Parool peaks olema vähemalt 12 tähemärki pikk.
Erinevate häkkerite liigid:
White Hat hackers
Grey Hat hackers
Script kiddies
State-sponsored hackers
Hacktivists
Pettused ja kelmused
Küberkuritegude liigid:
1) isikuvastased küberkuriteod
2) omandivastased küberkuriteod
3) riigivastased küberkuriteod
-
Pahavara rünnakud, identiteedivargus, Ransomware, DDoS-rünnak, Sotsiaalne manipulatsioon
Konto võidakse kaaperdada kas kasutaja poolt millegi tegemise või millegi tegemata jätmise tagajärjel või teenusepakkuja küberründe ohvriks langemise tagajärjel.
Edasiõppimine
Andmed ja identiteet
Andmed on informatsioon sellisel kujul, mida saab edestada, tõlgendada ja töödelda. Andmed koos programmidega moodustavad tarkvara.
Olukord, kus sul on vaja tõestada, et sina oled sina
Digitaalne jalajälg on isiku poolt internetis sooritatud tegevuste tagajärjel tekkivad andmed, mida saab temaga üheselt seostada.
Krüptograafia on valdkond, mis tegeleb info teisendamisega väliste osapoolte jaoks loetamatule kujule (peamiselt matemaatiliste meetodite abil) tänapäeval kuulub selle alla ka info tervikluse tagamine laiemalt.
Krüpteerimine tähendab loetaval kujul oleva informatsiooni muutmist loetamatuks. Krüpteerimist kasutatakse arvutite ja arvutivõrkude, mobiiltelefonide, sinihamba- ja muude seadmete turvalisuse tagamiseks.
Kompetentsid(asjatundlikkus, pädevus)
-
Taristu (infrastruktuur), võrk ja selle turve
-
TCP on transpordikihi protokoll, mis haldab tanspordifunktsioone
Arvutitele jagatav aadress järgib kindlaid reegleid. Kõige levinum reeglistik on IP. Vastavalt sellele protokollile saab iga nutiseade endale IP-aadressi.
Võrgu taristu koosneb füüsilistest ja tarkvaralistest komponentidest, mis on vajalikud võrgu loomiseks ja tööks.
Sinna hulka kuuluvad:
Võrguseadmed, Kaablid, Wi-Fi ja mobiilside võrgud, Serverid, Tarkvara.
Infoühiskond
1980ndad - personaalarvuti ja interneti tulek. Neil aastatel teostati ka esimesed eksperimentaalründed.
1990ndad - veeb ja graafiline kasutajaliides. Neil aastatel tekkis kasutusse termin skriptijuntsud.
2000ndate aastate esimesel poolel hakkas kiiremini arenema ja professionaliseeruma küberkuritegevus.
2000ndate aastate teisel poolel algas n-ö poolavalik riikidevaheline võidurelvastumine küberruumis.
2010ndatel aastatel võis näha esimesi avalikke näiteid riiklikest küberoperatsioonidest.
X-tee on andmetevahetuse platvorm, mis võimaldab turvaliselt asutuste vahel teavet pärida ja vahetada.
Süvavõltsing on tehisintellekti vahenditega tehtud võltsing. Näiteks saab nii äärmiselt tõepäraselt teisendada kellegi kõne teise inimese häälega esitatuks, pildil asendada inimesi või nende riietust, videos muuta inimese kõnet või käitumist.
Küberruumikasutus on siiani maailmapraktikas nii riikide siseste kui ka rahvusvaheliste õigusaktidega vähe reguleeritud. Kuna tegemist on kiiresti areneva valdkonnaga, kus ohud pidevalt muutuvad, on ka seda reguleeriv rahvusvaheline ja riiklik õigusruum alalises muutumises.
-
Tuleviku tehnoloogia
Asjade interneti eesti keeles ka esemevõrk, värkvõrk või nutistu moodustavad internetti ühendatud erinevad seadmed, mida algselt ei loetud IT-hulka (telerid, külmikud, pulsikellad, muusikariistad jne.)
Üks suurematest ohudest on võimalus, et süsteem loob inimeste jaoks ebapiisavaid vastuseid või valeinformatsiooni, kuna see tugineb ainult sellele, mida ta on õppinud oma koolitusandmetest.
Lisaks võidakse seda kasutada võlts uudiste ja teabe levitamiseks, poliitilise propaganda ja manipuleerimise eesmärgil, küberkiusamiseks jne.
Võimaldab inimestel kiiresti saada vastuseid oma küsimustele ja probleemidele, aitab inimestel saada ligipääsu teadmistele ja informatsioonile, mida nad muidu ei suudaks leida, näiteks meditsiinilised või teaduslikud uuringud. Samuti võib see aidata inimestel laiendada oma teadmisi ja õppida uusi oskusi.
Tehisintellekti liigid
-
Tugev tehisintellekt: See on tehisintellekti vorm, mis on võimeline inimesele sarnaste intellektuaalsete ülesannete lahendamiseks.
Nõrk tehisintellekt: See on tehisintellekti vorm, mis on spetsiifiliselt loodud teatud ülesannete täitmiseks, näiteks kõne- või pildituvastus.
-
-
Küberturvalisuse mõiste
Küberturvalisus tähendab informatsiooni ja seda sisaldavate seadmete kaitset erinevate ohude ja rünnete eest.
Küberkaitse Hõlmab meetmeid, mille eesmärk on kaitsta arvutisüsteeme ja võrke küberrünnakute eest, aga küberturvalisus hõlmab laiemat valikut meetmeid, mis on loodud selleks, et kaitsta arvutisüsteeme.
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-