Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
Taasiseseisvumine, 1993, 1987, 1988, 1989, 1990, 1991, 1992, 1994 - Coggle…
Taasiseseisvumine
Hirve pargi miiting
23. augustil
korraldas MRP-AEG ehk
Molotov-Ribbentropi pakti Avalikustamise Eesti Grupp
. miitingu Tallinnas, Hirvepargis. Seal räägiti ausalt MRPst. Miitingul osalejate arv näitas, et ühiskond hakkas politiseeruma ja organiseeruma.
Balti riikide majanduslik iseseisvumine
26. septembril
ilmus Tartu ajalehes Edasi „Ettepanek: kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele“ ehk
IME ettepanek
. Selle kirjutise autorid olid
Siim Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaar ja Mikk Titma
. Pakuti välja majandusprogrammi idee, kuidas Eesti NSV saavutaks majandusliku iseseisvuse Nõukogude Liidu koosseisus. Sellega nõustus lõpuks ka NSV Liidu keskvalitsus.
1989 võeti vastu seadus Balti riikide majanduslikust iseseisvusest
.
Muinsuskaitseselts alustab tegevust
ja õhutab rahvuslikkust
12. detsembril 1987
asutati
Eesti Muinsuskaitse Selts
vabatahtliku üldrahvaliku ja erakonnavälise MTÜ-na. See oli esimene tõeline rahva loodud massiorganisatsioon. Seltsi tegevus ei piirdunud muinsuskaitseliste ettevõtmistega: tähistati ka ajaloolisi ja rahvuslikke tähtpäevi,
õhutati rahvuslikku vaimu ja nõukogudevastaseid meeleolusid
. 1988. aastal tähistati seltsi ettevõtmisel Tartu rahu aastapäeva ja vabariigi aastapäeva ning Tartu muinsustkaitsepäevadel toodi avalikult välja ka sinimustvalge kombinatsioon (seda küll EÜS-i eestvõtmisel).
Rahvarinde loomine
13. aprillil 1998
Eesti Televisiooni saates sündis ja viidi kohe ellu Rahvarinde idee. Saates tegi Edgar Savisaar ettepaneku luua
perestroika toetuseks legaalne demokraatlik liikumine Rahvarinne
. Samal ööl loodi Rahvarinde initsiatiivgrupp ja koostati Rahvarinde deklaratsioon. 1.–2. oktoobril 1988 peeti Tallinna Linnahallis Rahvarinde asutamise kongress, liikumise juhiks sai
Edgar Savisaar
. Liikumise osa oli ka Siim Kallas.
Algab laulev revolutsioon
17. juunil 1988
toimus Rahvarinde eestvedamisel Tallinna lauluväljakul ca 150 000 osavõtjaga meeleavaldus, kust saadeti teele NLKP XIX üleliidulise konverentsi edumeelsemad Eesti delegaadid. Sellest meeleavaldusest levis maailma ka mõiste
„laulev revolutsioon“
. Samal aastal enne sündmust
oli sinimustvalge trikoloor kuulutatud rahvuslipuks ning toimusid isamaalised öölaulupeod
.
Samal lauluväljakul sama aasta 11. septembril kõlas üritusel „Eestimaa laul“ Trivimi Velliste kõnes
esmakordselt üleskutse taastada omariiklus
.
Suveräänsusdeklaratsioon
16. novembril 1988
võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni. Selles dokumendis: 1) kuulutati Eesti seadused ülimuslikuks NSV Liidu seaduste suhtes; 2) nõuti liidulepingut (Eesti kuulumine NSV Liitu tuleb seadustada).
Eesti eeskujul võtsid varsti kõik liiduvabariigid vastu sellised suveräänsusdeklaratsioonid
.
Samal aastal organiseerusid ka
iseseisvumise vastased, NSVL-meelsed jõud
. Loodi kaks tähtsamat organisatsiooni: Interliikumine ja Töökollektiivide Ühendnõukogu. Mõlemad ühendasid peamiselt tehaste venekeelseid töölisi, kes olid huvitatud NSVL-i säilimisest.
Sinimustvalge hõiskamine ja kodanike registreerimine
24. veebruari 1989
rahvakoosolekutel kõlas ettepanek Eesti kodanike registreerimiseks ja Eesti Kongressi valimiste ettevalmistamiseks – algas
kodanike komiteede liikumine
. Hakati registreerima Eesti Vabariigi kodanikke kodakondsusseaduse alusel.
Eesmärgiks oli taastada Eesti iseseisvus juriidilise järjepidevuse alusel
. Veebruaris 1990 valiti Eesti Kongress – õigusjärgsete Eesti kodanike esinduskogu.
Enne seda kuulutati veel
eesti keel riigikeeleks
ning
hõisati Pikas Hermannis sinimustvalge
.
Balti kett
23. augustil 1989
toimus Balti kett. See oli 600 km pikkune inimkett Tallinnast Vilniusesse. Osales ca 2 miljonit inimest. Ettevõtmise eesmärk oli
teadvustada Balti riikide okupeerimist
–
23. august 1989 oli MRP 50. aastapäev
. Balti kett leidis maailmas elavat vastukaja. 1989. aasta lõpul tunnistas NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress MRP salaprotokollide olemasolu ja kuulutas need kehtetuks
Eesti Kongressi ja Ülemnõukogu valimised,
siht omariiklusele
24. veebruaril
toimusid registreeritud Eesti kodanike esinduskogu ehk
Eesti Kongressi valimised
.
11.–12. märtsil
toimus Eesti Kongressi esimene istungjärk. Täidesaatvaks organiks sai
Eesti Komitee
eesotsas
Tunne Kelamiga
.
18. märtsil
toimusid ENSV XII Ülemnõukogu valimised. Esimest korda olid need valdavalt demokraatlikud. Ülemnõukogu esimeheks valiti
Arnold Rüütel
, valitsuse juhiks
Edgar Savisaar
.
30. märtsil
kuulutas Ülemnõukogu välja
üleminekuperioodi
, mille
lõppsiht oli omariiklus
.
1 more item...
Uued poliitilised jõud
Eestis 1988. aastal olid seega
Interliikumine
(eesmärk NSVL-i säilimine),
Rahvarinne
(eesmärk suurem iseseisvus NSVL-is) ning
ERSP
(Eesti esimene mittekommunistlik partei – eesmärk Eesti Vabariigi taastamine)
1993
Lisaks sai Eesti Euroopa Nõukogu täisliikmeks
1987
1988
1989
1990
1991
1992
1994
