Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
Rahvusliku liikumise teine periood - Coggle Diagram
Rahvusliku liikumise teine periood
Venestus
Linda kaubalaevaselts lõpetas töö
Rohkem salategevust poliitikas.
Rahva julgus ja lootus sai veidi riivata
a ajaleht Olevik, mille asutajaks oli A. Grenzstein.
Ajaleht Olevik loobus eestlaste rahvuslikest vaadetest ja muutus venemeelseks.
Uus põlvkond
a tuli esile uus põlvkond, mis koosnes juristist J. Tõnissonist, keeleteadlasest O. Kallasest ja arstist H. Koppelist.
a üldlaulupeo korraldamine
K. A. Hermann pani Postimehe müüki ja V. Reiman ostis (sõprade abiga) selle ära, mille tagajärjel sai Tõnisson selle peatoimetajaks.
Postimees arendas edasi rahvusliku idealismi ja maakultuuri.
Konflikt Tõnissoni ja Grenzsteini vahel, sest nende ajalehed täitsid väga erinevat rolli - Olevik tegi võimudega koostööd, aga Tõnisson tahtis edendada eestlaste kultuuri, rahva vaimu ja kõlblust.
Konflikti tagajärjel Olevik kaotas oma populaarsuse ja Grenzstein läks Prantsusmaale, kus ta jätkas Tõnissoni kritiseerimist ja valesüüdistuste tegemist. Seal ka Grenzstein suri.
Jaan Tõnisson
Tartu renessanss
Keskpunktis Tartu
Tõnisson jätkas võitlust saksa ja vene mõjudega ning nõudis eestlastele ja eesti keelele võrdseid õiguseid ja võimalusi.
Tartu Eesti Põllumeeste Selts (1896.-1905.a 40 uut põllumeeste seltsi).
aastal esimene eesti ühispank Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisus.
a eesti majaomanike selts
a jalgrattaselts Taara
Üheks oluliseks näitajaks oli ka eesti üliõpilaste arvu tõus.
a tehti reegel, et Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed peavad poole aasta jooksul omandama eesti keele ja seda kasutama.
Põhja-Eesti
aastaks moodustasid eestlased linnaelanikest 68%
Keskpunktis Tallinn - ka seal loodi kiirelt palju seltse.
spordiselts Kalev
Erinevad kogudused nt Pauluse ja Toom-Kaarli.
aastal tuli uus ajaleht nimega Teataja, mille toimetaja oli Konstantin Päts.
Toimetuses olid veel Eduard Vilde, A. H. Tammsaare, Mihkel Martna jpt.
Ajaleht sai tekkida tänu tsensuuri nõrgenemisele ja võimude lootusega venemeelsesse ajalehte, mida tegelikult ei tulnud.
Eestis kogus populaarsust sotsialistlik liikumine.
aastal valmis P. Speegi ja M. Martna koostöös ajaleht Uudised, mis oli sotsialistliku ja vasakpoolse suunaga.
Konstantin Päts
Aatemehed ja majandusmehed
Pätsi eesmärk oli eestlased võimule lähemale tuua
Tõnisson ja Reiman olid majandusega ettevatlikud, rohkem keskendusid oma algsetele eesmärkidele.
Eestlaste majanduslik positsioon tõusis
Eestlased hakkasid tegutsema majandusühingutes ja panganduses, kus varem tegutsesid peamiselt sakslased.
Andis eestlastele indu ja julgust juurde, sest nad said tuleviku osas rohkem otsustada.
Põllumajandus hakkas kiirelt arenema ja taludes jäi tööjõust puudu.
Kohalikud omavalitsused
Maarahva elujärg paranes.
Rüütelkondade maapäevd
Kihelkonna võimuorganiks kihelkonnakonvent, kuhu kuulasid lisaks mõisaomanikele ka talumeeste esindajad.
aastal tuli Valga linnavolikogu, mille linnapea oli Johannes Märtson
Tallinnas Jaan Poska vahendusel 1904. a liidu vene nimekiri.
Baltisakslased
Nende võim hakkas vähenema ja ka rahvaarv Eestis.
Paljud läksid Saksamaale või Venemaale ülikooli, registreeriti ennast eestlaseks ja paljud läksid sõjaväkke.
Baltisakslased rajasid linnades uhkeid tööstusi ja jäid vaoshoituks, et kinni pidada Uusikaupunki rahust.
