Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
Rahvusliku liikumise võtmesündmused - Coggle Diagram
Rahvusliku liikumise võtmesündmused
J. V. Jannsen (1819-1890)
Esimene eesti leht Perno Postimees 1857. a
Peamine eesmärk oli eestlasi panna väärtustama nende rahvustunnet, väärikust ja haridust.
Suureks takistuseks oli tsensuur - ei saanud väga poliitiliseks minna.
Hiljem (1864) Eesti Postimees
a laulu- ja mänguselts Vanemuine, mis oli rahvusliku elu keskuseks.
Tallinnas oli selleks Estonia.
"Terre, armas Eesti rahwas!" - Jannseni esimene pöördumine eestlaste poole.
Rahvusliku liikumise tegelik juht.
Tema tütar Lydia Koidula oli üks silmapaistvamaid üliõpilasi. Aitas oma isal Eesti Postimeest toimetada ning temast sai tuntud luuletaja.
Rahvuslikud keskused 1860. a
Kunstnik Johann Köler, Jaan Admson ja Hans Wühner - kõik need olid erinevate rahvusiku liikumise rühmituste eestvedajad. Said inspiratsiooni Jannsenilt, aga tahtsid veel enamat saavutada.
Lisaks moodustasid seltsi Tartu eestlastest üliõpilased.
Üks keskustest oli ka Võrus Kreutzwaldi ümber.
Esimene üldlaulupidu 1869.a
Jannseni algatatud pidu, mis kestab veel tänapäevalgi ja on eestlastele väga tähtis sündmus.
Baltsisakslased kritiseerisid seda ja üritasid selle toimumist takistada, kuid pidu suudeti siiski läbi viia.
Lõi käima erinevad oranisatsioonid, seltsid ja huviringid, et edendada rahvuslikku liikumist.
aastal tuli uus ajaleht Sakala, mis oli erinevalt Eesti postimehest väga poliitiline. Eesmärk oli eestlasi panna oma õiguste eest seisma ja veelgi rahvusliku ärkamist süvendada.
Carl Robert Jakobson
Väga andekas õpilane.
Kasvas üles nähes sakslastest mõisinikke ülekohut eestlaste üle.
Koostas eestikeelseid õpikuid.
aastal pidas Vanemuise seltsis esimese osa kolmest isamaakõnest.
Suurlõhe (1878-1881)
Hurt ja Jakobson olid erinevate vaadetega inimesed. Hurt oli väga kirikumeelne, aga Jakobson pigem kritiseeris kirikut ja arvas, et haridus on tähtsam.
Jakobsoni surm tõi kaasa tohutu leina ja tema juhipositsioonidele ei leitud samal tasemel inimest.
Hurt proovis vastaspoolega leppida, aga ta tõrjuti erinevatest organisatsioonidest välja
Samuti suri ära ka Jannsen
Rahvuslik liikumine aeglustus, sest peagi oli algamas venestamine.
Aleksandri kool 1872. a
Hurt ühendas rahvuslikud keskused, et Aleksandri kool saaks reaalsuseks.
Raha kogumiseks moodustati Aleksandrikooli Peakomitee, mille juht oli samuti Hurt.
1872.a esimene ühine koosolek.
Hakkas kiirelt populaarsust koguma (ühe aastaga loodi 68 abikomiteed)
Oli eestlastele tähtis, sest hakati arutama eesti keele positsiooni üle.
Baltisakslased ja Vene keskvõim
Saksamaa oli muutumas võimsaks keisririigiks
Publitsist Samarin avaldas pamfleti, kus ta arvas, et vene mõju peab saksa kubermangudes suurenema.
Ajalooprofessor Schirren vastas talle oma Pamfletiga, kus ta kirjutas, et neil on õigus elada omal viisil.
Tagajärjena Schirren vallandati ja oli sunnitud Venemaalt lahkuma, kuid õpetas edasi Saksamaal.
Eesti Kirjameeste Selts
1872.a valiti Hurt presidendiks ja Kreutzwald aupresidendiks
Eesmärk oli eesti keele ja rahvaluuleteaduse edendamine, vajalike raamatute trükkimine ja koostamine.
Aitas ühtlustada eesti keele norme ja arendas seda.
aastal toimus seltsi lõhenemine, kui Hurda asemel valiti esmeheks Jakobson.