Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
INIMESE TALITUSE REGULATSIOON - Coggle Diagram
INIMESE TALITUSE REGULATSIOON
NÄRVISÜSTEEM
eesmärk
töödelda väliskeskkonnast ja organismist pärit informatsiooni ning reguleerida selle tulemusel organismi käitumist ja koordineerida füsioloogiat
Informatsiooni saamine
väliskeskkonna kohta vastavates meeleelundites asuvate meeleretseptorite abil
sisekeskkonna kohta siseelundites, lihastes, veresoontes, südames
Närvisüsteemi vahendusel kohaneb organism väliskeskkonna muutustega ja organismis toimuvate protsessidega
närvisüsteem kogub, edastab, töötleb ja salvestab infot
annab selle edasi lihastele ja näärmetele
närvisüsteemi põhilised alajaotused
Kesknärvisüsteem
pea- ja seljaaju
funktsioon
sensoorse informatsiooni töötlus
käitumise kontrollimine
kognitiivsed funktsioonid
piirdenärvisüsteem
kraniaal ja spinaalnärvid
funktsioon
Sensoorse informatsiooni vahendamine
motoorse informatsiooni vahendamine lihastele ja näärmetele
enteraalne närvisüsteem
autonoome närvisüsteem
parasümpaatiline närvisüsteem
sümpaatiline närvisüsteem
somaatiline närvisüsteem
HORMOONSÜSTEEM
nimetatakse
peamiselt selgrootute ja selgroogsete loomade viimajuhadeta sisenõristusnäärmete elundisüsteemi.
eesmärk
kõrge bioloogilise aktiivsusega ainete – hormoonide komplekteerimine ja eritamine elundispetsiifilisse kapillaarivõrgustikku ja/või tsirkulatsioonisüsteemi.
juhadeta sisenõristusnäärmete kontroll.
Taimede areng ja paljunemine on samuti seotud hormoonidega
fütohormoonidega
funktsioonid
normaalne kasv
rakkude ainevahetus
paljunemine
adaptsioon
sisesekretoorsete näärmete endokriinsete osade talitlus
organismi homöostaasi tagamine
tihedalt seotud autonoomse närvisüsteemiga
koos nimetatakse neurohumoraalseks regulatsiooniks.
näärmed
hüpofüüs
kilpnääre
käbikeha
kõrvalkilpnäärmed
harkelund
kõhunäärme sisesekretoorsed saared
neerupealised
sugunäärmed
IMMUUNSÜSTEEM
nimetatakse
selgroogsete loomade organismi spetsiifilise immuunvastuse aktivatsioonil osalevaid elundeid, lümfotsüüte ja makrofaage ning kaasatud molekule.
eesmärk
kahjutustada organismis bioloogiliselt aktiivseid võõrvalke.
hoiab ära haigustekitajatest tingitud koekahjustusi.
haigustekitajad on bakterid, viirused ja seened ning üherakulised ja hulkraksed parasiidid
inimkehal on kolm kaitseliini
kaitseliin
nahk
ensüümid
hävitavad bakterid
limaskestad
koosneb õhukesest rakukihist
katab seedekunglat, suguelundeid, hingamiselundeid
kaitseliin
valgelibled
õgirakud
hävitavad mikroobe enda sees
tapjarakud
eritavad nakatunud rakkudesse mürke, mis neid hävitavad
kaitseliin
lümfosüüdid
hoolitsevad patogeeni- spetsiifilise immuunvastuse eest
immuunsus
Kaasasündinud immuunsus
immuunsus mis on olemas juba sündides.
ei muutu eluaja jooksul
nakkuse korral toimib see immuunsus väga kiiresti
omandatud immuunsus
kujuneb eluaja jooksul
vaksineerimine
läbipõdemine