Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
Inimese talitluse regulatsioon, Kergesti haavatavad - Coggle Diagram
Inimese talitluse regulatsioon
Hormoonsüsteem
Hormoonid
Keemilised signaalained, mida eritavad sisenõrenäärmed, reguleerivad organismi talitlust
sisenõrenäärmed
Üle kogu keha paiknevad näärmed, mis toodavad hormoone
Hüpotalamus
Ajupiirkond, mis reguleerib sisenõrenäärmete tööd
Sugunäärmed
Sootunnuste areng
Nt. habeme kasvamine või mentruaaltsükkel
Östrogeenid, kollaskehahormoonid
Testosteroon
Munasarjad/munandid
Kilpnääre
Kaelal, kõri ees ja külgedel
Ainevahetuse kiirendamine, normaalne kasv ja areng
Türoksiin
Kõhunääre
Maks, lihased, rasvkude
Insuliin
Reguleerib veresuhkru taset
Glükagoon
Lõhustab glükoosi, suunab selle verre
Kõrvalkilpnäärmed
Reguleerivad kaltsiumi- ja fosforiainevahetust
Kõri piirkond
Parathormoon
Neerupealised
Neerupealiste koor
Proteiinide lõhustamine, rasvhapete kulutamine
Säsi
Adrenaliin
Füüsilise vastupidavuse suurendamine
Maks, lihased, rasvkude, muud elundid
Käbikeha e. epifüüs
Peaaju
Reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme
Nt. uni ja ärkvelolek
Naha pigmentide süntees
Melatoniin
Ajuripats e. hüpofüüs
Juhib teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust
Reguleerib suguhormoonide sünteesi
Sünteesib kasvuhormooni
Peaaju
Toimeaeg
Hetkelised muutused nt. ehmatus ja hirm
Pikemaajaline protsess nt. kasvamine ja vananemine
Humoraalne regulatsioon
Organismi protsesside regulatsioonimehhanism, mida vahendavad hormoonid
Närvisüsteem
Kesknärvisüsteem
Pea- ja seljaaju
juhib kogu organismi talitust
Piirdenärvisüsteem
Somaatiline
Tahtele alluv
Autonoomne
Tahtele allumatu
Parasümpaatiline närvisüsteem
"Puhka ja seedi"
Sümpaatiline närvisüsteem
"Põgene ja võitle"
Ühendab pea- ja seljaaju kõigi keha piirkondadega
Võtab vastu ja töötleb informatsiooni, juhib kõikide elundite talitlust
Informatsioon → närvirakk → (kesknärvisüsteem)→ seljaajju → peaajju → info töötlemine
Vastu võetud otsus → närvirakud → vajalik organ
Refleksid
Tingimatud
Kaasasündinud, nt oksendamine, aevastamine
Tingitud
Õpitavad/ omandatud läbi kogemuste
Neuraalne regulatsioon
Organismi protsesside regulatsioonimehhanism, mida juhib närvisüsteem
Immuunsüsteem
Immuunsus
Organismi võime muuta kahjutuks haigustekitajad
Kaasasündinud
Kujuneb eluaja jooksul
Läbipõdemine
Tekivad antikehad
Lühiajaline immuunsus: gripp
Eluaegne immuunsus: leetrid, tuulerõuged
Tunnevad haigusetekitaja ära ja hävitavad selle
Vaktsineerimine
Surmatud/nõrgestatud haigustekitajate viimine organismi
Organis hakkab tootma antikehi haigustekitaja vastu
Inimene ei haigestu üldse või põeb haiguse kergelt
Omandatud
Sama kõigil inimsetel
Ei nakatu näiteks taimedele levinud haigusesse
Vanematelt → laastele
Liiga tugev immuunsüsteem
Allergiad
Organismi ebatavaline reageerimine mingile välisele või organismis olevale tegurile
Tekitavad allergeenid
Õietolm, toiduained, loomade karvad
Sümptomid: nohu, nahalööbed...
Kaitseliinid
Eimene kaitseliin
Nahk
Higi- ja rasunäärmed sisaldavad baktereid hävitavaid ensüüme
Mikroobid pääse läbi mitmekihilise naha
Nahal on kahjutud bakterid, mis piiravad võõraste liikide kasvu
Limaskestad
Katavad seedekunglat, hingamisteid, kuseteid ja suguelundeid
Teine kaitseliin
Aktiveerub kui organismi satub võõrkeha
Tegutsevad valgelibled
Õgirakud
Hävitavad mikroobe enda sees
Tagavad esmase kaitse tunni jooksul
Tapjarakud
Vabastavad mürke, mis hävitavad nakatud rakke
Töötab väga kiiresti
Mittespetsiifiline
Kulutab palju energiat
Tekitab põletiku
Kudedes toimuv kaitsereaktsioon nakkuse vastu, põhineb verevoolu suurenemisel nakkuskohas
kolmas kaitseliin
Kolmas kaitseliin - lümfotsüüdid
Moodustub kui organism pääseb väga palju mikroobe
Antigeenid
Organism kasutab võõrkehade äratundmiseks ja ohutuks muutmiseks
Tunnevad sissetungija ära üksiku pinnamolekuli järgi
Spetsiifiline
Aeglane
Liiga nõrk immuunsüsteem
Inimene haigestub väga kergesti
Marie Helena Luude, 11.O
Kergesti haavatavad