Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
Inimese talitluse regulatsioon - Coggle Diagram
Inimese talitluse regulatsioon
Närvisüsteem
Piirdenärvisüsteem
närvid, mis ühendavad pea- ja seljaaju kogu ülejäänud kehaga
annab peaajule üle infot ümbritsevast keskkonnast, edasi ajust käsklus nt. lihastele
Sensoorne
(retseptoritest kesknärvisüsteemi signaalid)
Somaatiline
(kesknärvisüsteemist skeletilihastele signaalid)
Autonoomne
e. tahtest sõltumatu (näärmetesse, elunditesse, silelihastesse signaalid)
Autonoomne jaguneb:
Sümpaatiline
(põgene ja võitle, aktiveerub stressi, koormuse ajal)
Parasümpaatiline
(puhka ja seedi, pukeolekus, seedeelundite talitlus
Kesknärvisüsteem
Peaaju
paarikümnest miljardist neuronist ehk närvirakust koosnev
1,5 kg
kontrollib temperatuuri, vererõhku, südametegevust, hingamist, võtab vastu ja töötleb infot, võimaldab õppida
PEAAJU
Seljaaju
peaajust sõltumatud refleksid
43-45 cm
NÄRVIRAKK
Kasutatud allikad:
https://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%A4rvikude#/media/Fail:Neuron.svg
https://kasvaja.net/aju-pea-ja-kaelapiirkonna-kasvajad/ajukasvajad/mis-on-aju/
https://et.wikipedia.org/wiki/Endokriins%C3%BCsteem
https://et.wikipedia.org/wiki/Immuuns%C3%BCsteem
https://prezi.com/p/x1jbkcmbov8o/inimkeha-kolm-kaitseliini/
Hormoonsüsteem
ehk endokriinsüsteem on sisenõrenäärmete elundisüsteem
Siia kuuluvad sisenõrenäärmete osad: rakud, näärmed, retseptorid, koed, elundid ja vastavad keemilised signaalmolekulid.
Ülesanne:
hormoonide
(keemiliste signaalainete) komplekteerimine ja eritamine
Funktsioonid: looma normaalne kasv, rakkude ainevahetuse, paljunemine, adaptatsioon
Endokriinnäärmed ehk sisenõrenäärmed
)
Hormoone toodavad sisenõrenäärmed, mida on inimesel 9
Näited
Käbikeha
: toodab melatoniini, mis reguleerib ööpäeva rütmi
Hüpotalamus
: reguleerib sisenõrenäärmete tööd
Kõhunäärme saared
: toodavad insuliini, mis reguleerib vere glükoosisisaldust, ainevahetust
Immuunsüsteem
Kaitsesüsteem
Väljastpoolt organismi – näiteks mikroobid, viirused jne
Organismi sees: nt. kasvajarakud
Kaitseliinid
Esimene: Tõhus ja esmane kaitse mikroobide vastu
Nahk: bakteritel on tänu kihtidele ja ensüümidele raske läbi pääseda
Limaskestad
: katavad hingamisteid, suguelundeid, bakterid jäävad kergesti kinni ja ensüümid hävitavad need
Kolmas: Kui on palju baktereid või jõudnud juba rakkudesse
Lümfotsüüdid
: peavad sissetungija enne hävitamist ära tundma, äratuntavaid molekule nimetatakse
antigeenideks
Antigeenide ära tundmiseks toodetakse
antikehasid
, millel on kõigil eri tipud, seega saab keha tunda ära palju erinevaid võõrkehi
Teine: pärast väliseid kaitsemehhanisme, valged verelibled on põhi kaitsjad, kes teostavad immuunvastust (reaktsioone haigustekitajate vastu)
Õgijarakud
: haaravad enda sisse ja hävitavad enda ainete abil
Tapjarakud
: vabastavad mürgised ained, mis hävitavad sissetungijatega rakud
