PÕLLUMAJANDUSE MÕJU KESKKONNALE

VÄHENEB BIOLOOGILINE MITMEKESISUS

Keskmise temperatuuri tõus

aurumise ja sademete muutumine

click to edit

HÄVIB LOODUSLIK TAIMKATE

KASVUHOONEGAASID

PÕLLUD

Muutub mullastruktuur

click to edit

Rohtlad haritakse põldudeks

Väheneb mulla süsinikuvaru

Väheneb mulla viljakus

VEEKOGUDE EUTROFEERUMINE

Hävib mullaelustik

Mullaviljakus väheneb

ISTANDUSED

Lagedad alad

Erosioon

Tolmutormid

Vee-erosioon

Tuuleerosioon

Ülekarjatamine

Kõrbealade laienemine

Kemikaalide kasutus

Eutrofeerumine

LOODUSLIKU MITMEKESISUSE VÄHENEMINE

click to edit

PUHTA VEE PUUDUS

Haritavast maast on 18% niisutatav

Lekkivad niisutussüsteemid

Raiskav veekasutus

Suure veenõudlusega taimede kasvatamine

Põhjavee taseme alanemine

Veeressursid ei suuda taastuda

click to edit

Maapinna vajumine

Soolase vee sissetung põhjaveekihtidesse

PÕHJAVEE JA VEEKOGUDE REOSTUMINE

Metaan

Toodetakse biogaasi

Sõnnik

Kasutatud allikad:

click to edit

Vees elavate veeorganismide vähenemine

Looduslike ökosüsteemide hävimine

metsade raadamine

soode kuivendamine

kuivade alade niisutamine

Mitmekesisuse vähenemine

Taimkate säilinud väheviljakatel aladel

Väetised

Pestitsiidid

Saagi vähenemine

Väheneb toiduga kindlustatus

click to edit

click to edit

Geograf

eutrofeerumine

mitmekesisus

vesi

Niisutamine

Looduslike koosluste hävitamine

Nuumveisete kasvatamine

Õhku paiskub kasvuhoonegaase