Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
Keskaja muusika - Coggle Diagram
Keskaja muusika
Rüütlilaul
Armastuslaulud
südamedaamikultus, Neitsi Maarja teema.
-
-
-
Missa
Ordinaarium
Agnus Dei, Benedictus, Sanctus, Credo, Gloria, Kyrie
-
-
Stiil
gooti
Avaldus kõige eredamalt sakraalarhitektuuris. Iseloomulikuks tunnuseks sai teravkaar, kirikud sirutusid kergete ja saledatena taevasse. Fassaadil olid tihti kaks torni. Suured aknaavad soodustasid vitraažimaali viljelemist. Uudsena mõjusid tahvelmaal.
Romaani
Avaldus eeskätt arhitektuuris. Levinud olid varakristlikest veidi dünaamilisemad, kuid siiski massiivsed ja turvatunnet pakkuvad basiilikad, mille sammastel toetuvaid lööve katsid silinder- või ristvõlvid, akna- ja ukseavad lõppesid ümarkaartega. Seinu katsid naivistlikud tasapinnalised reljeefid, mille sisuks olid legendid pühakutest ja piibli sündmused. Ruumidele andsid sära tinaraamides klaasvitraažid.
Gregooriuse laul
Ühehäälne, takti mõõduta, vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti.
Neumad
On noodimärgid, mis algselt tähistasid 1-4 helist koosnevast meloodiaelementi.
-
-
-
-
Motett
Algselt oli motett kirikumuusika žanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti. Hiljem hakkasid ülemised hääled laulma prantsuskeelset ilmalikku teksti.
Kloostrid
Kloostrikantorid olid muusikahariduse juhid, kloostrites kirjutati ja säilitati liturgilisi tekste ja laule ning suurematest kloostritest said laulukoorid.
Pillid
Fiidel, rebekk, harf, põikflööt, trompet, käsitrumm, tamburiin