Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
Hea põllumajandustava Veeseaduse raames - Coggle Diagram
Hea põllumajandustava Veeseaduse raames
Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded ning taimekaitsevahendi kasutamise nõuded (VeeS § 158)
Väetise laotamine lennukilt on keelatud.
Keelatud allikatel, karstivormidel ja karstijärsakutel ning nende ümbruses 10 m ulatuses.
Mineraalväetis keelatud külmunud, lumega kaetud, perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud maal.
Lämmastikväetis keelatud 15. okt kuni 20. märts.
Keskkonnaministri 03.10.2019 määrus nr 45
Väetisega antava lämmastiku ja fosfori piirnormid (VeeS § 161)
Sõnnik = 1 ha haritava maa kohta kuni 170 kg lämmastikku aastas (sh loomade karjatamisel maale jääv).
Väljaspool nitraaditundlikku ala asuvale maisile, kõrrelistele heintaimedele ja kõrrelisterohkele rohumaale, milles on liblikõielisi kuni 25%, on sõnnikulämmastik lubatud.
Põllupõhise arvestuse pidamine.
Looduslikul rohumaal väetise kasutamine keelatud.
Sõnnik = 1 ha haritava maa kohta 25 kg fosforit aastas.
Maaeluministri 30.09.2019 määrus nr 74 "Fosforitarbe klassid"
Haritava maa 1 ha kohta aastas antavad maksimaalsed lämmastikukogused põllumajanduskultuuride kaupa on kehtestatud keskkonnaministri 03.10.2019 määruses nr 45.
Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse väärtused kehtestatud maaeluministri 30.09.2019 määruses nr 73
Väetamine kaldega alal (VeeS § 160)
5-10% kalde puhul on väetise laotamine keelatud 1. okt 20. märtsini.
Üle 10% kalde puhul täielikult keelatud. Erandid kehtestatud keskkonnaministri 26.04.2019 määruse nr 18.
Aluseks topograafilised andmed või kohapealne mõõdistamine.
Sõnniku kasutamise nõuded (VeeS § 159)
KeA võib vedelsõnniku laotamise vastavalt ilmale keelata alates 15. oktoobrist.
Vedelsõnniku paisklaotamine on keelatud 20. septembrist 20. märtsini ja kui maa on külmunud, lumega kaetud, ajutiselt üle ujutatud või veega küllastunud.
Orgaanilist väetist ei tohi laotada 1. detsembrist 20. märtsini ja juhul, kui maa on külmunud, lumega kaetud, ajutiselt üle ujutatud või veega küllastunud.
Taimedeta põllul tuleb sõnnik mulda viia 24 h jooksul peale laotamise lõpetamist.
Taimedega põllule tohib sõnnikut laotada 1.-30. novembrini juhul, kui see viiakse mulda 24 h jooksul.
Vedelsõnniku laotamine keelatud 1. novembrist 20. märtsini
ja kui maa on külmunud, lumega kaetud, ajutiselt üle ujutatud või veega küllastunud.
Sõnniku hoidmise nõuded (VeeS §164)
Kui loomapidamishoones peetakse üle viie loomühiku loomi, peab olema sõnnikuhoidla.
Sõnnikuhoidla peab mahutama peetavate loomade vähemalt kaheksa kuu sõnniku ja virtsa ning vajadusel ka reovee. Karjatamisperioodil loomade poolt karjamaale jäetava sõnniku koguse võib sõnnikuhoidla mahutavuse arvutamisel välja jätta.
Loomapidamishoonel, kus kasutatakse sügavallapanutehnoloogiat ja mis mahutab teatud sõnnikukoguse, ei pea sõnnikuhoidlat olema.
Kui sügavallapanutehnoloogiaga loomapidamishoone ei mahuta teatud sõnnikukogust, peab üle jääva koguse jaoks olema seda mahutav hoidla.
Sõnnikuhoidla ja loomapidamishoone peab olema lekkekindel.
Kui loomapidamishoones peetavaid loomi on viis või vähem loomühikut võib tahesõnnikut või sügavallapanusõnnikut ajutiselt hoiustada hoone juures veekindla põhjaga alal ning vihmavee eest kaitstult.
Kui loomapidaja suunab sõnniku lepingu alusel hoidmisele või töötlemisele teise isiku hoidlasse või töötlemiskohta, peab loomapidamishoone jaoks olema lekkekindel hoidla, mis mahutab vähemalt ühe kuu sõnnikukoguse
Väetise ja silo ladustamise ning vedamise nõuded (VeeS § 167)
Keskkonnaministri määrus 03.10.2019 nr 45
Tahke mineraalväetis
Lekkekindlad hoidla konstruktsioonid
Sademete või tuule mõjul keskkonda sattumine välistatud
Tavalised abinõud kõrvaliste isikute ja loomade eemalehoidmiseks
Hoidlast ning veekaitsevööndist väljaspool võib väetist hoida niiskuskindlates kottides või puistena veekindlal alusel ning mis on kaetud
Vedel mineraalväetis
Lenduv mv. - õhukindlalt suletud, rõhku taluv ning vastupidavast materjalist
Mahutid ümbritsetud piirdega, nende puudumisel peab olemas olema reservmahuti.
Väljaspool hoidlat ning veekaitsevööndit võib hoida kogust, mis ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust
Sõnniku hoidmine põllul
Sõnnikuaun tasasel maal vähemalt 50 m kaugusel veekogust, kaevust ja karstilehtrist.
Ei tohi rajada
maaparandussüsteemi drenaažitoru kohale, kaitsmata põhjaveega, liigniiskele ega üleujutatavale alale.
Kahel järjestikusel aastal samas kohas hoidmine keelatud.
Kauem kui 2 nädalat - ladustamiskoha pinnas peab olema kaetud lekkekindla või vedelikke imava materjaliga
Üle 2 nädala ja kuni 8 kuud - aun kaetud vettpidava materjaliga või vähemalt 20 cm turba-, põhu-, mulla- vms kihiga
Sõnniku- ja virtsahoidlate veekaitsenõuded
Sademete ning pinna- ja põhjavee hoidlasse valgumine välistatud
Lekkekindlad
Ammoniaagi lendumise vähendamiseks peab olema kaetus (sh loomulik koorik)
Loomapidamishoones tekkinud reovett võib juhtida hoidlasse.
Veekaitsenõuded siloladustamiskohtadele
Sademete, pinna- ja põhjavee valgumine välistatud
Konstruktsioonid veekindlad
Jääkvedelik (silomahl) tuleb suunata spets. hoidlasse, virtsa- või vedelsõnnikuhoidlasse
Silopätsina ladustades tuleb alusmaterjalina kasutada veekindlat materjali ning silomahla sidumiseks tuleb pinnas katta vedelikku imava materjali kihiga. 30% kuivainesisaldusega silo puhul võib alusmaterjal olla ka ainult vedelikku imav
Silopäts ei tohi olla kahel järjestikusel aastal samas kohas
Vähemalt 50 m kaugusel veekogust, kaevust ja karstilehtrist, kui ladustamine toimub maapinnal
Silomahla hoidla peab mahutama vähemalt 10 l jääkvedelikku 1 m3 silohoidla ruumala kohta
Rullsilo hoidmine põllul
Silorullide virnastamine keelatud
Veekaitsevööndis ladustamine keelatud
Mineraalväetise, sõnniku ja silo vedu
Vedaja peab vältima silo või väetise keskkonda sattumist
Pakendamata mineraalväetise korral peab see olema kaitstud tuule ja sademete eest
Lämmastikku sisaldava väetise kasutamine
Antava lämmastiku kogus ei tohi olla suurem kasvatatava kultuuri planeeritava saagi saamiseks
Planeerimisel ja väetamisel tuleb arvestada käesoleva määruse § 9 lg 2 p 1-3 välja tooduga
Kogused, mis on suuremad kui 100 kg ha, tuleb anda jaotatult
Silomahla ja vadaku laotamine
Tuleb segada veega vahekorras 1:1
Veega segatult võib laotada 1 ha kohta kuni 30 t aastas
Tuleb arvestada toitainete sisaldust ning pidada arvestust väetamisplaanis ja põlluraamatus
Ei tohi laotada lumele ega külmunud, perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud maale
Põllumajandusliku tegevuse piirangud nitraaditundlikul alal (VeeS § 168)
Väetamine
Taimekaitsevahendi kasutamine
Sõnniku hoidmine aunas
Maakasutuse sihtotstarbe muutmine
Loodusliku rohumaa, metsa või soo ülesharimine
Vee kvaliteeti ohustava ehitise rajamine
Maavara või maa-ainese kaevandamine
Heitvee pinnasesse juhtimine
Reoveesette laotamine
Metsa lageraie
Kuivendussüsteemi ehitamine
Kalmistu või matmiskoha rajamine
Põllumajandusega tegeleva isiku kasutatavast haritavast maast peab vähemalt 30 protsenti olema
1. novembrist kuni 31. märtsini kaetud taimkattega
. Sellest protsendist kolmandikku võib hoida kõrretüü all.
Väetamisplaan (VeeS § 162)
50 ja rohkem hektarit haritava maa ning lämmastikku sisaldavate väetiste kasutamisel
Veekaitsevööndis keelatud tegevused (VeeS § 119 p 3 ja 4)
Maaharimine, väetise ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla ja -auna paigaldamine.
Registreeringuta taimekaitsevahendi kasutamine.
Karjatamise üldnõuded veekaitsevööndis (VeeS § 169)
Keelatud on: vee-elustiku kahjustamine, keskkonnahäiringu tekitamine jms.
Lisasööta peale mineraalsööda anda ei tohi.
Lisasööda andmise kohad peavad asuma väljaspool veekaitsevööndit.
Karjatamise lisanõuded...(VeeS § 170)
Muu veekogu kui mere veekaitsevööndis on keelatud
1. nov kuni 30. aprillini
.
Pole lubatud ebapärlikarbi elupaikades ja metsamaal.