Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
Loodusvööndid, EAFF5EE6-3F44-4EFD-A0A2-0E50B3F051EF Manaus, Brasiilia,…
Loodusvööndid
Ekvatoriaalne vihmamets
Levinud on metsade liigne maharaiumine ehk üleraie. Vihmametsades kasvavad hinnalise puiduga väärispuud müüakse enamasti välismaale.
Lisaks metsa maharaiumisele ja alepõllundusele hävib palju metsa sagedaste metsatulekahjude tõttu.
Vihmametsade hävinemisega kaasneb ka kasvuhooneefeti suurenemine ja erosiooni oht.
ferralliitmullad - suure raua sisaldusega, punase värvusega mullad, sisaldavad vähe huumust ja on liigniisked.
3 rinnet: kõrge rinne: 30 – 40m kõrgused puud, keskmine rinne: 20 – 30m kõrgused puud, madalrinne: madalamad kui 20m kõrgused taimed
Taimestik on väga värvikirev; põhilised taimed: viigipuu, bambus,mangroovtaimed, eebenipuu, kakaopuu, hevea, liaanid
Savann
Link Title
Savannis levivad viljakad punakaspruun- ja pruunmullad.
Savannide suurimad keskkonnaprobleemid on salaküttimine, tulekahjud ning puude hävitamise ja maa ülekarjatamise tagajärjel maa erosiooniohtlikuks muutumine.
Loodusliku taimkatte hävimisel asendub savann kõrbega.
Loomadele on kahjulik ka inimeste rajatud banaani, ananassi jms istandused.
ferralliitmullad. Niiskel aastaajal on muld sageli kaetud veega, kuid kuival aastaajal kuivavad mullad ära ja muutuvad punaseks, mis sarnanevad telliskivile.
peamised taimed on 1-2m kõrgused kõrrelised. Neil on tihe ja tugevasti põimunud juurestik. Levinud taimed on akaatsia, ahvileivapuu, palmid, pudelpuud
Kõrb
Järjest suurem karjatamine kõrbekarjamaadel hävitab niigi kasina taimkatte ja liivad pääsevad liikuma. Taimkate taastub väga aeglaselt ja nii kannavad liivatormid lahtist liiva edasi, mattes enda alla üha uusi alasid.
Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise.
Mullas vähe huumust, helehall. Mulla pinnale ja ülaossa ladestub palju sooli.
peamised taimed on põõsad ja poolpõõsad. Need on osaliselt igihaljad, osaliselt heitlehelised. Lehed tihti asendunud okastega. Taimedel suur, haruline ja sügavale ulatuv juurestik ja lühike eluiga. Põhilised taimed: kaktused, aaloed
Vahemereline taimkate
Põhilised keskkonnaprobleemid on ülekarjatamine, mis põhjustab metsade hävimise, ning järjest suurenev turismiäri, mis on mereäärsed kalurikülad asendanud kuurortidega ning hotellidega.
Enamjaolt tsitrusviljad, oliivipuud. Metsaraie ja ülekarjatamise tõttu on valdavalt säilinud põõsarinne, sest see on piirkond, kus inimtegevus on kestnud tuhandeid aastaid
Huumuserikkad pruunmullad
Sega- ja lehtmets
Metsa raiutakse kütteks, ehitus-materjaliks, paberi- ja tselluloosi-tehaste tarbeks. Palju metsa on maha võetud ka põldude rajamiseks, sest metsamullad on viljakad.
pruunmullad – toitainerohked, piisavalt huumust. Püsivad raua- ja alumiiniumiühendid.
ulatuslikud metsad, sügisel värvikirevad. Kõrge puurinde alla kuuluvad pöök, tamm, vaher, kastan. Madalamas rindes on kask, paju, haab. Põõsad: sarapuu, kuslapuu. Rohu- ja samblarinnet palju
Rohtla
Põllupidajatele on probleemiks näiteks selline keskonnaprobleem nagu sage tugev tuul. Kuna põllud on üles haritud ja neil pole tihedat taimekatet, siis seda haritud osa ei kaitse miski. Muidu looduslikel rohtla maalappidel on peal tihe taimekate, mis kaitseb. Tugevate tuulte vältimiseks istutatakse põldude vahele metsakaitseribasid.
Tugevad tuuled on põldudele niisama ka ohuks, kuid veel eriti kevadel enne seda, kui taimed on jõudnud üles tõusta. Kui kevad veel kuivad ka, siis tekivad suured tolmutormid, mis viivad põldudelt minema palju mulda ja saagid hävivad.
mustmullad – kõige viljakamad mullad taimekasvatuseks (huumuse kiht väga paks)
kõrrelised, rohtkate
Okasmets
Levinud on metsade liigne maharaiumine ehk üleraie. Vihmametsades kasvavad hinnalise puiduga väärispuud müüakse enamasti välismaale.
Lisaks metsa maharaiumisele ja alepõllundusele hävib palju metsa sagedaste metsatulekahjude tõttu.
Nõrgalt arenenud rohustuga okasmetsade all kujunevad leetmullad. Sademeid langeb rohkem, kui jõuab auruda, vee ülejääk imbub pinnasesse.
okasmetsad ja sood. Peamised okaspuud: igihaljad mänd, kuusk ja nulg; suvehaljas lehis. Taiga okaspuudel on kooniline võra, peened okkad. Okaspuud jagunevad tumedaokkalisteks (kuusk ja nulg) ja heledaokkalisteks (mänd, seedermänd ja lehis)
Tundra
Külmvöötme loomadel on kõigil paks karvkate. Paksu karvkatte pärast peetakse karusloomadele jahti.
Tundra-piirkonnas kasutatakse liikumiseks ja töö tegemiseks suuri ja raskeid masinaid. Maapind on ainult suviti veidi sulanud ja vesine. Suured masinad jätavad enda teekonnale maha sügavad jäljed. Suurim keskkonnaprobleem ongi maastikule jäetud roomikmasinate jäljed. Roomikmasinad hävitavad oma liikumisteel seal kasvanud taimed.
Külmas kliimas taastub taimestik väga aeglaselt. Rööpad on näha kümneid aastaid.
Murmansk, Venemaa
õhuke mullakiht ja vähe viljakas
peamised taimed on samblad, samblikud ja puhmastaimed. Lõuna pool on taimkate tihedam kui põhja pool. Niiskemates kohtades kasvavad samblad, kuivemates samblikud. Tundras on palju soid.
Jää- ja külmakõrb
Suurim keskkonna probleem on ülemaailmne kliimasoojenemine. Jää sulamine võik kasa tuua üleujutusi madalamates maades.
muldkate puudub
peamiselt vetikad (vees) ja samblikud (kividel)
Manaus, Brasiilia
Oulu, Soome
Las Vegas, USA
Lõunapoolus Antarktikas
Seville, Hispaania
Berliin, Saksamaa
Bismarck, USA
Bangalore, India
