Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
BIOKAHJUSTUSED - Coggle Diagram
BIOKAHJUSTUSED
HALLITUSSEENED
(HALLITUS EHK MIKROSEENED
Seeneriiki kuuluvad päristuumsed, heterotroofsed, ainu - või hulkraksed organismid
Toituvad valmis orgaanilistest ainetest
Koosneb seeneniitidest (hüüfidest)
Hüüfid kasvavad otsast ja harunevad külgedelt
Eristatakse substraaset ja õhkmütseeli
Substaarne mütseel paikneb substraadi pinnal ja sees
Õhkmütseel asetseb substraadi kohal
MIKROSEENED on võimelised kasvama Lisa’s temperatuurvahemikus (-5-+50C)
Olulisem keskkonategur on niiskus
Niiskusesisaldus peaks olema vähemalt 8-10%
Seened taluvad nii kõrgeid kui ka madalaid temperatuure
Arhiivides võivad mikroseened soodsate keskkonnatingikuste tagajärjel kahjustada säilikuid, riiuleid, sisustust ja ehitusmaterjale.
PUTUKAD
Putukad eelistavad kasutada toiduks mitmesuguseid valkudega materjale
Nahk
Pärgament
Liimained
Villased ja siidised teksttiilid
Paberi koostisosadest sobib osadele putukatele tselluloos ja hemitselluloos
Kahjustavad mööblit, vaipu, kardinaid
Arhiivides esinevad kahjurid jagatakse kolme rühma
Püsikahjurid
Elutsevad arhiivihoidlates
Mardikad
Liblikalised
Soomukaliised
Kõdutäidlased
Juhukahjurid
Kuuluvad putukad kes pole võimelised arengutsüklit läbima
Siklaste vastsed
Õunamähkurid
Pühikahjurite arengute soodustajad
Mõningad raamatukogudes ja arhiivides esinevad putukad
Harilik soomukas
8-13 mm pikkune, tiivutu, värtnakujulise kehaga
Areneb vargmoondega
Väga liikuv, öise eluviisiga
Olulist kahjustusi põhjustavad fotomaterjalidele, toitudes nii paberist kui ka želatiinist
Tarakan
18-30 mm pikkune
Must, mustjaspruun, läikiv
Ebameeldiva lõhnaga
Prussakas
10-15 mm pikkune
Pruuikaskollane, kahe tumeda triibuga eesseljal
Öise eluviisiga
Toituvad erineva päritoluga loomsetest ja taimsetest ainetest
Kahjustavad eelkõige materjalide pinda
Elavad köögis, põrandapragudes, torustikes
Raamatutäi
Kuni 1 mm pikkune
Valge,kahvatupruun, tiivutu, pikkade peenikeste niitjate tundlatega
Sageli kohtab hallitanud materjalidel, kus nad toituvad meelsasti seenemütseelist ja spooridest
Nahanäklased
Kahjustavad nahk- ja pärgamentköiteid, loomse pâritoluga liime, karusnahku, villaseid ja siidtekstiile
7-9 mm pikkune
Ovaalse kehaga, must hallikaskollase vöödiga kattetiibadel
Leivamardikas
2-3 mm pikkune
Silindrilise kehaga,kaetud karvadega, punakaspruun või pruunikaskollane.
Muneb raamatuköite sisse või plokilõigete vahele, eelistades karvastatud kohti, pragusid või pilusid
Vaaraosipelgad
Eelistavad olla soojas
Pesitsevad varjatud kohtades
Toituvad toidujääkidest
Võivad kanda edasi haiguseid
Äädikakärbes
Elavad paar nädalat
Ei meeldi liikuv õhk
Eelistavad sooja
Eelistavad riknevaid puuvilju ja käärivaid vedelikke
Toakärbes
Levitavad haigusi
Eluiga 15-20 päeva
Väljaheited on mustad täppid
Leedikud
Vastsed elavad toidus
Eelistavad sooja ja niisket keskkonda
Kirbud
Lapik keha
Emased munevad mitusada muna
Hammustusekohad sügelevad
Lutikad
Ei armasta valgust
Muna areneb 4-5 päeva
Imevad inimeste verd
Tolmulest
Elavad pehmes mööblis
Toituvad inimese eraldanud nahakettudest, hallitusseentest ja toidujäätmeitest.
Närilised
Koduhiir
Rändrott
Kodurott
Mikroseente poolt olevad kahjustused jagatakse mehaaniliseks ja keemiliseks
KEEMILISED KAHUJUSTUSED
Paberil ja köitel leiduv mustus, higi ja tolm suurendab seenkahjustuste ulatust
Hallituskahjustuste iseloomulikud omadused
Värvilised pigmendilaigud värvidel
Mustja puuderdaja tolmu sarnased seeneeoste kogumid
Erinevat värvi ja erineva pinnamustriga mikroseente kolooniad
Mikroseente elutegevuse teevad võimalikuks erinevad substraate lagundavad ensüümid
Ensüümid on valgud, mis on organismis toimuvate ainete muundumisprotsesside kiiruse ja suuna määrajateks
MEHAANILISED KAHUJUSTUSED
Substraatne mütseel on aluspinnale kinnitunud sest seenehüüfid kasvavad materjali sees
Materjali kasvades katavad mikroseened selle mütseeliga, mis muudab kujutise nähtamatuks
