Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
Liivimaa keskaeg, image, image, Kerstin Üksvärav
Elisabet Jääger - Coggle…
Liivimaa keskaeg
-
Mis on Liivimaa?
Võib väita, et 13. sajandi sõdadega pandi paika keskaegse Liivimaa ja ja siit tulenevalt ka tulevase Eesti ja Läti ligikaudne ulatus
Poliitiline üksus Eesti tekkis siiski alles 20. sajandil ning keskajal tunti Eestit vaid geograafilise mõistena
Liivimaa ei olnud riik!!!, vaid kogum valdusi, millel igaühel oli oma valitseja ehk maahärra
Omaette piirkonna moodustas Setumaa, mis keskajal kuulud Pihkvamaa koosseisu ja sealne elanikkond oli õigeusklik
-
Lagunemine
-
1559
1561
1562
Liivimaa aadelkond alistus katoliku usku Sigismund II Augustile tingimusel, et neile lubatakse Augsburgi usutunnistuse luteri usku.
1564
Maasilinna foogtkond Taanile, sinnamaani iseseisev
-
-
-
Eestimaa rüütelkond ja Tallinna linn Rootsi kuninga kaitse alla,
-
-
Poolale Riia peapiiskop ja ordu, Riia linn jäi vormiliselt iseseisvaks, liitudes hiljem Rzeczpospolitaga.
Saare-Lääne, Kuramaa piiskopi valdused Taani kuningale. Formaalselt jäid piiskopkondadeks, tegelikult Taanist vasallsõltuvuses oleva Taani kuninga venna Holsteini piiskop ja hertsog Magnuse valdusteks.
-
Vaatamata sellele, et Liivimaa orduriik oli osa Saksa ordu valdustest, oli Ordu oma poliitikas üsna sõltumatu
Kuigi ka enamik siinseid piiskoppe oli seotud Saksa-Rooma keisririigiga, ei sekkunud ka keiser Liivimaa asjadesse
Ainus koht, kus kõik Liivimaa maahärrad korraga kokku said, oli Liivimaa maapäev
-
-
-