Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
Maailma majandus 1920.aastail. Karl-Sander Järvela 22.09.2021 - Coggle…
Maailma majandus 1920.aastail.
Karl-Sander Järvela
22.09.2021
Esimese maailmasõja majanduslikud tagajärjed
Paiskas segi sõjaealse majanduselu.
Kannatada said Euroopa riigid.
Tankide ja mürkgaaside kasutuselevõtt.
Miljonid inimesed surid ja said haavata.
Paljud linnad olid varemetes ja tehased hävisid.
Kallim sõda mida seni oli peetud.
70 miljonit inimest sõdisid rinnetel.
Vabrikuid ja tehased valmistasid sõjavarustust.
Raudteed vedasid sõjamoona ja sõdureid.
Üleminek rahuaja majandusele
Majandus korraldati juhtivates riikides ümber.
Tänu sellele paranesid ka elutingimused.
Muutus oluliseks tarbekaupade hulgitootmine.
Võeti kasutusele standardseid detaile.
Mindi üle konveieri süsteemile.
Tõhustati töökorraldust.
Majanduselu normaliseerus võitjate leeri kuulunud riikides loomulikult varem.
Majandusliku õitsengu aastad
Kiireim majanduskasv oli Ameerikas.
Majandusliku tõusu nautis USA 1928.-1929.aastal.
Rahapuudust korvati laenudega.
Elavnes väärtpaberitega spekuleerimine.
Seda tehti Börsidel.
Kui ostuks raha ei jätkunud laenati see pangast.
Hinnad tõusid enneolematult kõrgele.
Majandusedu oli paljuski näljane.
Tekkis lõhe tarbekaupade tootmisel ja inimeste ostuvõimel.
Fordi autotehase tootmisliin 1920. aastatel USA
Konveieri kasutuselevõtt
vähendas autode kokkupanemis aega.
Ilma selle süsteemita pandi kokku üht autot 14 tundi.
Kui süsteemi kasutati võttis ühe auto tootmine aega1,5h.
Inflatsioon Saksamaal
Maailmasõjas kaotajate olukord oli tunduvalt kurvem.
Sõjasüüdlaseks kuulutatud saksamaalt nõuti kahjude korvamist.
Enamik sakslasi elas viletsuses.
Majanduse põhiprobleemiks oli kiire inalatsioon.
Raha väärtus langes.
Majanduslik segadus kestis kuni 1924.aastani.
Et olukorda parandada hakati raha juurde trükkima.
Milline oli suure depressiooni peapõhjus?
Tähtsamaks põhjuseks oli kaupade ületootmine.
Inimesed ei jaksanud kaupu piisavalt osta.
Laod olid müümata kaupa täis.
Edasiseks tootmiseks raha ei jätkunud ning tekkis majanduskriis.
Ajaloolased arvavad, et süüdi oli ebamajanduslik käitumine.
Depressiooni peapõhjuskes on pakutud ka seda, et riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse.
Tarbismisühiskonna kujunemine
Maanteedele jõudsid uued tehnikatooted.
Stiilid muutusid
Ühel aastal oli etüülbensiin see mis panibensiinijaamad kõnelema.
Hüdraulilised pidurid hoidsid läiget.
Tööstusajastu suurendas miljonite ameeriklaste sissetulekut.
Keskmine tööpäev oli lühendatud.
Inimestel oli rohkem vaba aega.
Suur majanduskriis Eestis
Muutis riigis valitsevat õhkkonda.
Oli rahulolematuse, vihkamise ja klassiviha kasvatamine.
Vähenes abiellumus, sagenesid enesetapud, vähenes sündimus.
Nuhelda said ametnikud ja õpetajad.
Vähendati palka.
Võeti kasutusele teenistus vahekordade seadus.
Ministrihärrad olid karmid.
Eesti ühiskonnas süvenes veel üks ebakõla.
Enamus kes pidid töölt koju jääma olid naised.
Riigid väljuvad majanduskriisist
Loodi New Deal USA presidenti poolt.
Seda järgides sai Ameerika üle majanduslangusest 1933.aastal
Prantsusmaal võttis kriisist ülesaamiseks rohkem aega.
Suurbritanniale avaldas majanduskriis väiksemat mõju.
Britid said oma kaupu müüa kriisiaastatel.
Inglased seadsid oma kaupadele tollimaksu.
Paraku ei suutnud enamus riike 1930.aaste lõpuni täielikult likvideerida majanduskriisi tagajärgi.
1939.aastal alanud teine maailmasõda põhjustas maailmas uue majandusliku olukorra.
Suur depressioon
Võimast majanduskriisi nimetatakse suureks depresioniks.
See levis kiiresti üle terve maailma.
Oli suurem ja purustavam kõikidest kriisidest.
Tuhanded ettevõtted läksid pankrotti.
Enamus tehaseid ja vabrikud jäid seisma.
Olukorra päästmiseks kasutasid omanikud kõikvõimalike vahendeid alandsid hindu ja vähendasid tootmist.
USA-s jäi tööta 13 miljonit inimest, Saksamaal 6 miljonit.
Need kes jäid tööle pidid leppima väiksema palgaga.