Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
Rootsi aeg 1561-1710 - Coggle Diagram
Rootsi aeg 1561-1710
Haridus
Rootsi riigi kavadesse kuulus algusest peale eesti talupoja lugema õpetamine ja talurahvakoolide asutamine
Eestis oli talurahva lugema õpetamine pikka aega koguduse kirikuõpetaja abiliste — köstrite — õlgadel,
Karl XI ajal Eestis kehtestatud Rootsi 1686. aasta kirikuseadus, mille ettekirjutusel olid sajandi lõpuks rajatud talurahvakoolid kogu Eestis
Eestlaste lugemisoskuse taset 17. sajandil on raske adekvaatselt hinnata, kuid võib arvata et üldjuhul piirdus see lugejale tuntud lihtsamate vaimuliku sisuga tekstide, katekismuse jms mõistmisega.
- aastal allkirjastas Gustav Adolf korralduse, mis muutis Tartu gümnaasiumi ülikooliks
-
Rahvastik
-
- sajandi alguseks olid tühjad kolm neljandikku taludest
kõige rängemini oli laastatud suurte linnade ümbrus ja Poola-Rootsi valduste piirialad Kesk-Eestis, kõige vähem Saaremaa.
Eesti rahvastik hakkas uuesti kosuma alles pärast kogu maa ühendamist Rootsi võimu alla saabunud pikemal rahuajal
Linnad
- sajandi lõpul oli Eesti alal kümme linna
-
Linnaelanikkond jagunes kodanikeks ja mittekodanikeks; kodanikeks võisid olla kaupmeeste ja käsitööliste ametiühenduste — gildide — liikmed
Talupoegade elu
mõisate ametimehed, möldrid, kõrtsmikud, käsitöölised.
Maaomanikud olid sakslased ja järjest rohkem ka rootslased, talupojad eestlased
Teravilja kasvatati peamiselt väljaveoks, kuna eesti oli peamine kaubandusmaa
Kaubandus ja tööstus
Linnade iseseisvus ja jõukus põhines traditsiooniliselt kaubandusel, mille senise edu tagatis oli püsiv rahu ja stabiilsed suhted.
-
Kõige tavalisem väljaveoartikkel oli teravil, selle kõrval veeti välja nii Venemaalt kui ka Eestist pärit lina