Please enable JavaScript.

Coggle requires JavaScript to display documents.

Rajoneerimine - Coggle Diagram

- - - - Õhuke pinnakate, esineb palju alvareid, hulgaliselt karstinähtuseid,
        valdavaks aluseks on 1-3 m paksune moreenikiht või jääjõgede liivad ja kruusad, nõgudes esineb ka turvast ja viirsavisid
    - - kujutavad endast tugevasti soostunud ja kõrge pinnaseveega akumulatsioonitasandikke, kus aluspõhjaks on peamiselt kuni 3-4 m paksune moreen.
        
        B2a alatüübi aluspõhjaks on Siluri ja Ordoviitsiumi kivimid.
        
        B2b alatüübis aga Devoni kivimid.
        
        B2c on Kvaternaari setete paksus palju suurem ja nende seas leidub sageli ka nõrku savipinnaseid.
    - - B3 on alad, kus kõige enam on levinud nõrgad viirsavid.
        
        B3a alatüübis alates maapinnalt.
        
        B3b alatüübis on viirsavid kaetud 1-5 m paksuse mereliivade kihiga.
    - - B5 alad kujutavad endast suurimaid jääjõgede liivade-kruusade levikualasid. Jääjõgede setete paksus on valdavalt 5-10 m, kohati tuleb maapinnani välja nende setete all lamav moreen. Pinnasevee tase sõltub reljeefist.
    - - B6 ala on üleminekuala Devoni platoolt Peipsi järve nõkku. Reljeef on tasane või kergelt lainjas. Kohati esineb soid, aluseks on tavaliselt liivad, moreen ja viirsavid.
    - - B4 on alad Madal-Eesti suurimate soomassiividega, kus turba all on enamasti viirsavid. Siin on madalvundanemtide kasutamine võimalik ainult mineraalpinnasega soosaartel.
- - - - C1 kujutab endast Pandivere kõrgustiku suhteliselt tasast keskosa, kus moreeni paksuseks on keskmiselt 3-4 m ja pinnasevesi lasub sügaval.
    - - C2 on Pandivere kõrgustiku lõunapoolne nõlv, mis on eelmisest suurema liigestusega. Pinnasevesi on siin maapinnale lähemal, 2-3m sügavusel. Sood on tavalisemad ja pindalalt suuremad.
    - - C3 tüüpalade alla kuuluvad Eesti suurimad voorestikud, pinnakattes on põhiliselt jäägõgede setted, kruusad ja liivad, aga kohati ka moreen. Pinnasevee tase on sõltuvuses reljeefist, mis on suuremaa liigestusega. Voorte vahel esineb sageli soostunud alasid ja järvesid. Kohati täheldatakse ka erosiooninähtusi.
    - - C5 moodustavad künklike servamoodustiste alad, kus põhiliseks ehitust rakendavaks teguriks on erakordselt liigestatud reljeef. Peamisteks aluspinnaseks on moreen ja liivad-kruusad, harvem tugevad viirsavid positiivsetel pinnavormidel. Nõgudes on pinnased nõrgad. Pinnaseveetase sõltub oluliselt reljeefist ja on erineval kõrgusel. Nõlvadel esinevad erosiooninähtused.
    - - Tüübi C6 moodustavad suured sandurite väljad, mis on valdavalt lainjalt tasandikulised. Pinnased on esindatud 3-5 m paksuste liivadega, kohati moodustab paksus isegi mitukümmend meetrit. Reljeefi madalamates kohtades võib esineda soostumist.
    - - C4 alla on kantud lainjas Devoni platoo moreentasandik koos sellesse lõikunud ürgorgudega. Kohati esinev vooresktikke ja väiksemaid mõhnastikke. Platoo on kaetud tavaliselt 4-5 m paksuse moreenkihiga. Orgudes esineb ka lammi setteid, mis kuuluvad eripinnaste hulka ja nõrku viirsavi pinnaseid. Pinnasevesi lasub tavaliselt 5-10m sügavusel, orgudes maapinna lähedal.
    - - Eraldi C7 tüübina on välja eraldatud Võru nõo keskosa tasase reljeefiga ja vaheldusrikaste geotehniliste tingimustega ala, kus esinevad vaheldumisi moreen, viirsavid, liivad, eripinnased. Valdavalt on pinnasevesi maapinna lähedal.
- - - - Harku järve ümbrus, Lilleküla, Pelgulinn, kesklinn Viru väljakust sadamani, Mere puuiestee ja Narva maantee ning Pirita jõe suudmeala.
      - Peeneteraliste mereliivade ala paksusega 2-10 m, mis veega küllatumisel muutub 3-5 m paksuseks vesiliivaks.
      - Pinnasevesi 0,5- 1,5 m sügavusel.
      - Kõige halvem ehitusrajoon Tallinnas
        
        kasutatakse erikonstruktsioone: vaiad, plaadid, drenaaž.
    - - Merivälja, Tallinna aluspõhja kõrgustiku lauge lõuna- ja läänenõlv.
      - Ehituse aluseks on moreen. Kandevõime üldiselt hea,
      - Põhjavesi 0,5- 2 m sügavusel.
    - - Mustamäealune koos Kadaka ja Õismäe lõunaosaga, kitsas riba Kopli lahe kagurannal, Pirita jõe ja Merivälja vaheline ala, ning kesklinn
      - Riba, mis algab Tartu maantee alguse ja Keskturu joonelt ulatudes läbi Kadrioru elamurajooni Russalkani.
      - Pinnasevesi 0,5- 3 m sügavusel
      - Ehituse aluseks peeneteralised mereliivad 1- 3 m, kohati 7- 8 m, kandevõime rahuldav.
    - - Kakumäe poolsaar, Haabersti, Õismäe põhjaosa, Veskimetsa, Kopli poolsaar koos Paljassaarega, Tallinna aluspõhja kõrgustik.
      - Riba, mis algab Tartu maanteelt ja ulatub kuni Pirita jõeni koos selle vasakkaldaga.
      - Põhikivimiteks sinisavi ning kambriumi ja ordoviitsiumi liivakivid.
      - Pinnakate umbes 2 m paksune, koosneb moreenist ja mereliivast.
      - Pinnasevesi on 0,5-2 m sügavusel.
      - Ehitamise tingimused head.
  - - - Esineb maalihkeid, ebavesiliiva, teedel külmakerkeid.