Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
organisatsioonid ja IKT rakendamine - Coggle Diagram
organisatsioonid ja IKT rakendamine
A.1.1.1 Organisatsioonide vormid
Ettevõtteid jaotatakse:
tulutaotlevateks
tulu mittetaotlevateks.
Loomulikult tuleb silmas pidada kõikvõimalike efektiivsusnäitajaid, kui lisaks kasumi maksimeerimisele võib teatud situatsioonis ettevõttele osutuda olulisemaks maksimeerida hoopis:
müügikäivet
müügitulu
kliendibaasi
töötajate arvu jne.
A.1.1.2 Organisatsioonide jaotus
Teisest küljest kannab ettevõtte ka sisemisi väärtusi, mis võivad tugineda:
ettevõtte ajaloole
immateriaalsele varale (leiutised, kaubamärk jne.)
loodud ärisidemetele
omandile
infotehnoloogiliste lahenduste tasemele
töötajate kõrgele kvalifikatsioonile jne.
Tegevusvaldkondade järgi jaotamisel lähtutakse valdavalt tootmisharulisest printsiibist ja põhiliste ettevõtetena võiks välja tuua:
tööstusettevõtted
kaubandusettevõtted
transpordi- ja sideettevõtted
pangandusettevõtted
kindlustusettevõtted
muud teenindusettevõtted.
Valitseva tootmisfaktori järgi saaksime ettevõtteid jagada:
tööjõumahukad ettevõtted
fondimahukad
materjalimahukad
teadusmahukad jne.
teenused osutavad ettevõtted (kaubandus, transport, side, pangandus, kindlustus jne.)
toodangut andvad ettevõtted, mida võib omakorda jaotada hankivaks ja töötlevaks tööstuseks. Töötlevat tööstus jaotatakse omakorda tarbekaupu ja tootmisvahendeid tootvaks ettevõtluseks.
A.1.1.4 Info liikumine organisatsioonis
Kui vaadelda firma tegevust ostu-müügi tegevuse juures, siis iseloomustab seda suur infoliikumine ja kiirete logistiliste lahenduste vajadus. Suuri erinevusi pole ka siis kui ostetakse seadmeid või tellitakse projekte, olgu siis selleks kas või IT süsteemi projekteerimine. Vaatleme algul firma seisukohalt olulisemat tegevust e. oma toodangu müüki.
Selleks, et nii ostjad kui ka müüjad saaksid üheselt aru, mis kaubaga ostu-müügi tehingu korral tegemist on kasutatakse klassifikaatoreid. Klassifikaator on omamoodi kood, mis on iga toote jaoks unikaalne ja mille alusel on võimalik üheselt määratleda kaubavahetusobjekt.
A.1.1.5 IT arengustaadiumid
Arvutite loomine. Üksikute arvutite katseeksemplarid 1940-1950 aastad, analoogarvutid, radarsüsteemide väljatöötamine.
Arvutite kasutusvaldkonna laienemine, esimeste arvutuskeskuste tekkimine. Iseloomulik aastatele 1960-1975, teadusasutuste kõrval alustati arvutite kasutamist tootmises, üldine eufooria, tekkisid väga kõrged ootused seoses infotehnoloogiaga.
Lokaalne arvutikasutus. Iseloomulik 1975-1980-ndatele aastatele, kus ettevõtete juurde tekkisid arvutuskeskused, Tootmise automatiseerimisel kasutati arvutite abi kas konkreetsete protsesside suunamisel ja optimeerimisel (energiasüsteemid, transpordiülesanded) või tööpinkide, konveierite jm. juhtimiseks Raamatupidamises kasutati infotehnoloogiat põhiliselt andmetöötluseks.
"Automatiseeritud" töökohad. 1980-ndatel aastatel hakkasid tekkima personaalselt kasutatavad arvutid. Tõsi küll, arvutuskeskused ja IT osakonnad jätkasid igati oma tegevust ja mahukamad arvutustööd tehti ikka seal, tekkisid uued võimalused esialgu tekstitöötluses, aga ka projekteerimise ja konstrueerimise valdkondades.
Ettevõttesisene integreerimine. 1990-ndatel aastatel hakati laialdaselt kasutama personaalarvuteid ja arvestataval tasemel olevate operatsioonisüsteemide olemasolu koos suhteliselt töökindlate sidekanalitega võimaldasid alustada mitmekihilise arvutisüsteemi mudeli kasutuselevõtmist.
Globaliseerumine. Interneti ja digitaalse sidetehnika kiire areng on olnud aluseks uute loogiliste seostevõrgustike realiseerumiseni. Arvutustehnika on muutunud lokaalsest tööriistast globaalses süsteemis tegutsemise hädavajalikuks elemendiks. Tänu uutele võimalusele räägime nn. "uuest majandusest", kus on oma kindla koha leidnud uued ärimudelid (IT firma, kodus töötamine, e-äri, "pilvetehnoloogia" jne.).
A.1.5 Äriprotsessid
Äritegevust, mille eesmärgiks on kasumi teenimine õnnestub edukalt korraldada siis, kui omatakse majandusalaseid teadmisi ja vastavas valdkonnas tegutsemise kogemusi. Igasugune eesmärkide saavutamine nõuab teatud grupi inimeste suunamist, nende mõtestatud tegevust kavandatu ellu viimisel, ehk tuleb tagada tasemel juhtimine.
Äriprotsesse on võimalik kirjeldada ka mõnevõrra täpsemalt, tuues olulisemad äriprotsessi komponendid eraldi välja ja lisades skeemi mõningad tugitegevused. Sel juhul võiks äriprotsessi kirjeldada joonisel 1-6 toodud skeem.
Kõigepealt tuleks mõelda ettevõttele kulueeliste loomisele tootmistegevuse ümberkorraldamise kaudu. See peaks olema iga heade tootmistulemuste poole pürgiva ettevõtte lipukirjaks ja sisulisel tähendab kulude kokkuhoidu ja hindade alandamist. Kuigi maailmamajandus eeldab pideva inflatsiooni olemasolu, siis üks võimalus toote väärtuse suurendamiseks tarbija jaoks oleks hinna, vähemalt reaalhinna (ilma inflatsiooni mõjuta), alandamine.
A.1.7.3 IT kasutamine tööprotsesside juhtimisel
Üldjuhul on siis tegemist süsteemidega, mis võimaldab ühist tegevust koordineerida ja suunata, planeerida ajakasutust, eriti siis, kui inimesed ei tööta kõik ühes allüksuses.
Kindel koht firmasiseses suhtluses omab ka protseduurireeglite süsteem. Antud süsteem sisaldab ametikirjeldus, määratleb käsuliinid alluvussuhted, töötajate rollid, infosüsteemi kasutamise õigused e. kellel on õigus ainult lugeda kellel muuta andmeid, millistele andmetele keegi üldse ligi pääseb jne.
Globaliseerumise toob endaga kaasa kaks vastandlikku nähtus, ühest küljest toimub kultuuride sulandumine, nende erisuste mõistmise kasv.
A.1.9.2 IT roll ühiskonna arengus
IT võimaldab:
teha kiiremini rutiinseid töid ja hoida kokku tööjõudu
pakkuda hoopis uusi tooteid ja teenuseid
juhtimist efektiivsemaks muuta ning organisatsiooni struktuuri õhendada
hajutada tööd eri paikade vahel
luua uusi marketingikanaleid, sh ülemaailmseid
A.1.9.3 E-äri
äri-äri (business to business, B2B)
äri-tarbija (business to consumer, B2C)
äri-riik (business to administration, B2A)
tarbija-riik (consumer to administration, C2A).