Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
Kahe riigi arengutaseme võrdlus - Coggle Diagram
Kahe riigi arengutaseme võrdlus
Norra
Arengutase:
Muud arengutaseme näitajad:
Ebavõrtsus sissetulekus (%): 12.6
Töötute indeks (%-des kogu tööjõust): 3.3
Metsa pindala muutus (%): -0,1
Interneti kasutajate indeks (% populatsioonist): 96,5
Tuberkuloosi esinemissagedus (100 000 inimese kohta): 4.1
Inimarenguindeksi väärtus on väga kõrge: 0.957
Kooliskäidud aastad: 18.1
Keskmine eluiga: 82.4 aastat
RKT $ inimese kohta aastas: 66494
Globaliseerumisindeksi väärtus: 85.47
Poliitilise globaliseerumise indeksi väärtus: 89.28
Majandusliku globaliseerumise indeksi väärtus: 77.31
Sotsiaalse globaliseerumise indeksi väärtus: 89.83
Maailma keskmine on 62.71
Maailma keskmine on 58.85
Maailma keskmine: 64.79
Väliskaubandussaldo väärtus: -1,8 miljardit $
Ekspordipartnerid:
Holland (9.78%)
Rootsi (7.7%)
Saksamaa (15.9%)
Prantsusmaa (6.86%)
Inglismaa (20.3%)
Impordipartnerid:
Rootsi (17%)
Saksamaa (12%)
Taani (6.41%)
Inglismaa (5.18%)
Holland (4.73%)
Impordiartiklid:
Sõidukid ja nende jupid (11.3%)
Elektrilised masinad ja varustus (9.2%)
Masinad ja seadmed (13.2%)
Tavalised kütused, mineraalõlid ja nende destilleerimise tooted (6.05%)
Rauast või terasest tooted (4.51%)
Kokkuvõte - Ekspordiartiklite seos arengutasemega
Riigi peamine eksport on naftagaas ja toores nafta, mis on riigile suurim sissetulek, kuid selle tõttu võib olla ta ka väga ebastabiilne, kuna naftatööstus toob sisse üle 50% riigi sissetulekust. See tööstus on riigile toonud suurt sissetulekut ning tänu sellele on endale loonud soodsad tingimused arenguks.
Ekspordiartiklid:
Töödeldud nafta (5.5%)
Frillivaba värske kala (5.3%)
Toores nafta (25.9%)
Tooralumiinium (2.6%)
Naftagaas (29.2%
Ethioopia
Arengutase
Muud arengutaseme näitajad
Tuberkoloos 100 000 inimese kohta (151.0)
vaeste osakaal (83.5%)
Ebavõrdsus sissetulekus (13.4%)
Väljarändajate arv (tuhandetes) 95.7
Tööhõive vanuses 15 ja vanemad (78%)
Globaliseerumisindeksi väärtus: 45.47
Sotsiaalse globaliseerumise indeksi väärtus: 28.29
Poliitilise globaliseerumise indeksi väärtus: 77.06
Majandusliku globaliseerumise indeksi väärtus: 31.07
Maailma keskmine on 58.85
Maailma keskmine on 64.79
Maailma keskmine on 62.71
Inimarenguindeksi väärtus on madal: 0.485
RKT inimese kohta aastas - 2310 PP $ inimese kohta
Keskmine eluiga - 66.6
Kooliskäidud aastad - 8.8
Väliskaubandussaldo väärtus: -6,8 miljardit $
Kokkuvõte - Ekspordiartiklite seos arengutasemega
Aastane imporditud kaupade kogus on suurem kui eksporditud. Seetõttu langeb riigi RKT märkimisväärselt.
Peamised impordipartnerid
India (8.6%)
Prantsusmaa (8.7%)
Hiina (30.5%)
Suurbritannia (4.4%)
Araabia Ühendemiraadid (8.2%)
Peamised ekspordipartnerid
Saudi Araabia (7.8%)
Saksamaa (6.9%)
Ameerika Ühendriigid(15.4%)
Hiina (13.6%)
Holland (6.7%)
Peamised ekspordiartiklid
Kohv (34.6%)
Lõikelilled (9.6%)
Õliseemned (15%)
Kuivatatud kaunviljad (4.5%)
Lamba ja kitse liha (3.9%)
Peamised impordiartiklid
Pakitud meditsiinitarbed (4%)
Lennukid/helikopterid (8%)
Gaas turbiinides (5.2%)
Nisu (2%)
Mittekootud meeste ülikonnad (2.2%)
Kasutatud allikad
https://oec.world/en/profile/country/eth
http://hdr.undp.org/en/countries/profiles/ETH
http://hdr.undp.org/en/countries/profiles/NER
http://hdr.undp.org/en/countries/profiles/EST
http://hdr.undp.org/en/countries/profiles/NOR
https://kof.ethz.ch/en/forecasts-and-indicators/indicators/kof-globalisation-index.html
https://www.intracen.org/itc/market-info-tools/trade-statistics/
https://www.theglobaleconomy.com/Norway/kof_overall_glob/
https://www.trademap.org/Product_SelCountry_TS.aspx?nvpm=1%7c231%7c%7c%7c%7cTOTAL%7c%7c%7c2%7c1%7c1%7c3%7c2%7c1%7c1%7c1%7c1%7c1
Arengutasemete võrdlus ja analüüs Norra, Eesti, Ethioopia ja Nigeri vahel
Ethioopia
Arengutaseme poolest on maailma riikide järjestuses 173. Seega võib järeldada, et Ethioopia on arengu poolest üsna maas, kui arvestada, et selle järjestuse kõige madalam riik Niger on 189.
Keskmine oodatav eluiga on Ethioopias 66.6 eluaastat. Arvestades riigi arengutaseme- ja tervisenäitajaid on see üllatavalt hea.
Keskmine koolis käidud aeg aastates on Ethioopia kohta 8.8 aastat. Seda on peaaegu poole vähem kui tipus oleval Norral. Selle põhjal võib järeldada, et Ethioopias ei ole haridussüsteem eriti hästi välja arenenud.
RKT inimese kohta on 2207. Maailma väikseim on 1201. Seda on siiski märkimisväärselt vähe, mis kõneleb selle kohta, et riigis elatakse valdavalt vaesuses.
Väikelaste suremus 55.2%. Seda võib seostada sellege, et riigi meditsiiniline pädevus ei ole eriti tasemel. Samuti on riigis keelatud abort, mistõttu võivad paljud näidustusega rasedused lõppeda vastsündinu surmaga.
Soolise arengu indeks - 0.837
Tööhõive ja rahvastiku suhe - 77.9%. Arvestatakse alates 15.eluaastast, mistõttu on selles riigis lapstööjõud tavaline pere lisarahateenimis allikas. Kehva majandusliku olukorra tõttu peavad lapsed loobuma haridusest ja asuma tööle.
Toodetud süsinikdioksiidi heitkogused elaniku kohta tonnides - 0.1 tonni -
Eksport ja import - Väga suur - 28.7% SKP kohta. Selle põhjal võib järeldada, et riigi ekspordiartiklid on suuremad kui impordi.
Kvalifitseeritud tööjõud % - 6.9% tööjõust. See näitab, et valdavalt elab riigis palju väheharitud oskustöölisi, kes toodavad küll asju, mida välja eksportida, kuid ei oma erilist haridustaset.
Norra
Keskmine oodatav eluiga - 82.4 eluaastat. See on üsna kõrge, mis tõestab hästi riigi poolt väljatöötatud heaolu elanikele. Meditsiin on kõrgele arenenud ja arstiabi kergesti kättesaadav.
Koolis käidud aeg - 18.1 aastat - näitab, et valdavalt elab riigis palju kas kõrg- või spetsialistiharidust omavaid inimesi. Valdavalt omandavad kõik riigielanikud nõutud haridustaseme.
Koht maailma riikide hulgas - 1.koht
RKT inimese kohta - 66 494. Seda on väga palju, heaks tõestajaks, et riigis elavatel inimestel on võimalik end paremini majandada. Head sissetulekud.
Väikelaste suremus - 2.5% Üsna väike osa, mis näitab riigi head meditsiinilist pädevust. Enamik lapsi on vaktsineeritud ja seetõttu jäävad põdemata paljud ohtlikud nakkushaigused.
Soolise arengu indeks - 0.99 -
Tööhõive ja rahvastiku suhe - 61.7%
Toodetud süsinikdioksiidi heitkogused elaniku kohta tonnides: 8.3%
Eksport ja import - 72.1% - riiki küll imporditakse, kuid samas ka eksporditakse välja palju artikleid : nafta, gaasid jne
Kvalifitseeritud tööjõud % - 84.3% - väga hea protsent, mis on selle tõestajaks, et riigis on kättesaadav haridus ja motiveeritud töökohad
Niger
Väikelaste suremus - 83.7% seda on katastroofiliselt palju
Soolise arengu indeks - 0.724
RKT inimese kohta - 1201
Tööhõive ja rahvastiku suhe - 71.7%
Koolis käidud aeg - 6.5 aastat - seda on väga vähe, inimestel on olulisem töötada kui haridust omandada
Süsinikdioksiidi heitkogused elaniku kohta tonnides - 0.1
Keskmine oodatav eluiga - 62.4 -üsna madal - tegemist vananeva ühiskonnaga
Eksport ja import - 39.7
Koht maailma riikide hulgas - 189. - viimane
Kvalifitseeritud tööjõud % - 4% - väga madal
Eesti
Väikelaste suremus - 2.6% - üsna väike, seda tänu suurepärasele meditsiini edasiminekule ja arengule
Soolise arengu indeks - 1.017
RKT inimese kohta - 36 019 - üsna keskmine - valdavalt on inimestel võimalik end siiski hästi ära elatada
Tööhõive ja rahvastiku suhe - 60.3 - Töötavad peamiselt täisealised töövõimelised inimesed, kes saavad õigel hetkel pensionile minna, kuna riigi poolt pakuta
Koolis käidud aeg - 16 - tõestab seda, et riigis on kättesaadav ja enamjaos tasuta kvaliteetne haridus
Süsinikdioksiidi heitkogused elaniku kohta tonnides - 14.8 - seda on üsna palju, sellest võib järeldada, et Eestis ei mõelda veel liiga palju oma ökoloogilise jalajälje vähendamise peale
Keskmine oodatav eluiga - 78.8 - üsna hea, kuna riigis on hea arstiabi kättesaadavus ja toimunud korralik meditsiiniline edasiminek
Eksport ja import % - 141.2 - sellest võib järeldada, et Eestil pole eriti palju ekspordiartikleid
Koht maailma riikide hulgas - 29
Kvalifitseeritud tööjõud % - 91.2% - see on suurepärane näitamaks seda, et riigis on hästi toimiv ja kvaliteetne haridus.
Globaliseerumise võrdlus ja analüüs
A: Norra on globaliseerumise poolest märkimisväärselt heal tasemel. Seda tõestavad erinevad globaliseerumise indeksi näitajad. Rääkides näiteks sotsiaalsest globaliseerumisest, võib seda põhjendada hästi kättesaadavate digiteenuste ja suhtlusega sotsiaalmeedias. Poliitilise globaliseerumise alla käivad näiteks diplomaatilised suhted eririikidega, osalemine suurtes ülemaailmsetes organisatsioonides - nt. ÜRO, VTH jne. Samuti ka arenguriikide abistamine. Kõrget majandusliku globaliseerumise indeksit saab aga põhjendada riigi suurtest sissetulekutest ekspordiartiklite läbi - nt. nafta. Tänu sellele saab riik pakkuda elanikele kõrgemat elatustaset, paremini tasustatud töökohti.
V: Ethioopia on globaliseerumise poolest veel üsna algne, jäädes enamike näitajate poolest alla maailma keskmiste. Olles majandusliku globaliseerumise indeksi poolest 31.07, on maailma keskmiseks 58.85. Ka sotsiaalse globaliseerumise indeks (28.29) jääb Ethioopial kõvasti alla maailma keskmise (64.79). Kuid hoolimata sellest, on Ethioopia poliitilise globaliseerumise pooles maailma keskmisest lausa mõnevõrra eest - Ethioopial 77.06, maailmal aga 62.71.
A: Asudes Aafrika mandril, ei ole ka Ethioopia selle asumaa saatusest/staatusest puutumata jäänud. Madalat sotsiaalse globaliseerumise indeksit saab ilmselt seostada madalate elatumisvõimalustega, mille tõttu ei saa enamik sealseid elanike võimaldada valdavalt digiteenuste kasutamist. Ilmselt jääb riigil ka vastava ala spetsialistidest madala haridustaseme tõttu puudu. Kuna on tegemist ühe Aafrika suurima ja "osavõtlikuima" riigiga, käib seal väga agar tegevus poliitikas. Ilmselt saab ta abi teistelt arenenumatelt maailma riikidest. Majandusliku globaliseerumise poolest on aga olukord üsna kehv. Peamisteks põhjusteks ilmselt ebakindel olukord majanduses, impordiartikleid võetakse rohkem vastu kui eksporditakse.
V: Norra on erinevate globaliseerumisnäitude poolest maailma keskmistest kõvasti üle. Sotsiaalse globaliseerumise indeksi väärtus on nt. 89.83, kui maailma keskmine ulatub vaid 64.79ni. Ka poliitilise globaliseerumise indeks ületab tublisti maailma keskmist: Norral 89.2, maailmas 62.71. Majandusliku globaliseerumise indeksi väärtus on aga 77.31, samal ajal, kui maailma keskmiseks on 58.85.
Väliskaubanduse võrdlus ja analüüs
Impordiartiklite võrdlus ja analüüs: Mõlemal riigil on peamised importi kategooriateks masinad ja transport. Põhjusteks võivad olla need, et Ethioopia (areneva riigina) vajab rahva tööjõukuse arendamiseks mehaanilist tööjõudu, Norra aga naftariigina vajab oma toodangu transportimiseks sõidukeid ning neile ka varuosi.
Impordipartnerite võrdlus ja analüüs: Norra peamiselt impordib asju Euroopast, kuna oma sealsed riigid on talle palju lähedamal. Ethioopia peamisteks impordipartneriteks on aga Aasia riigid, sest nad on talle palju lähedamal ning tooted on ka oluliselt odavamad, kui Euroopas.
Ekspordipartnerite võrdlus ja analüüs: Ethioopia peamised ekspordipartnerid on pea igalt mandrilt (Ameerikast, Aasiast ja Euroopast) ning seda oma peamise toodangu pärast. Norral on suurimad partnerid Euroopast, kuna ta on naftariik ning tänu tema asukohale on selle transport ka tunduvalt odavam.
Ekspordiartiklite võrdlus ja analüüs: Norral on peamiseks eksportiks nafta tooted ning Ethioopial on taimedega seotud tooted. Mõlemal riigil on peamise sissetuleku stabiilsus väga halb, sest nafta toodetele on ülimalt tähtis turu hind ning taimetoodete kogus võib näiteks looduslike mõjude tõttu tohutult varieeruda. Lisaks sellele on Norral liiga ükskülgne eksport.
