Please enable JavaScript.
Coggle requires JavaScript to display documents.
ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG - Coggle Diagram
ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG
paljunemine
mittesuguline paljunemine
eoseline paljunemine
tekivad spoorid meioosi teel, haploidsetest spooridest kasvab uus organism, mis hakkab tootma haploidseid sugurakke, need viljastuvad ja hakkab arenema diploidne organism (seened ja samblad)
vegetatiivne paljunemine
vajab ainult ühte vanemat, järglased on vanematega peaaegu identsed, suureks saagiks parasiitidele
suguline paljunemine
vajab kahte vanemat, protsess on keerukam, geneetiline erinevus tagab selle, et organismid saavad kasutada erinevaid ressursse ning see pakub vastupidamist haigustele
sugurakkude ühinemist nimetatakse viljastumiseks - ühinevad muna- ja seemnerakk
Kehasisene viljastumine
imetajad
kehaväline viljastumine
kalad, kahepaiksed
hermafrodiitid
loomad, kellel on nii emas- ja isasugurakud
lootejärgne areng
kasvamine ehk otsene areng
juveniilne arengustaadium - laps
generatiivne arengustaadium - suguküpsed
viljaka perioodi lõpp
moondeline areng
muutub kehaehitus ja võib ka muutuda elupaik, käitumine, toitumine
putukad, vähid, limused, okasnahksed, ainuõõsed
kahepaiksed sigivad vees, mille tõttu vastsed kohastuvad eluks veel
kullased hingavad lõpustega, orienteeruvad küljejooneelundiga, pikk lai saba ujumiseks, söövad peamiselt vetikaid
arengu käigus kujunevad lõuad, kasvab keel, jäsemed ja silmad, muutub ka närvisüsteem
kaladel areneb munast vastne
toitub rebukoti varudest
areneb maim, mis on kala sarnane kuid välimus on paljumuutlik